Pruukja arotus:Raunoalev

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Läteq: Wikipedia

Ingerisuumlasõq[toimõndaq lätteteksti]

Ingerisuumlasõq ehk ingerläseq ommaq 17. saa-aastagust saaniq Soomõst Ingerimaalõ rännänüq lutõriusoliidsi suumlaisi perrätulijaq. Kiudutamisi tõttu inne ja perähn tõist ilmasõta eläseq ingerisuumlasõq paraq harvakult innedse Nõvvokogo Liidõ maiõ pääl ja Soomõn.

Ingerimaa põliseläniguq ommaq vad'alasõq ja isuriq, kiä kiä olõ-õi lutõri usko, nigu ingerisuumlasõq, a vinne usko. Stolbovo rahuga 1617. aastagal Roodsi riigi kätte lännüq Ingerimaa oll' perän pikkä sõta jäänüq inemisi tühjäs, minkperäst nakati Soomõst, esiqeränis Kar'alõ maakitsusõlt ja Viiburi läänist Ingerimaalõ sisse rändämä ni tekkü äyrämöiste rahvakilst. Ingerimaalõ tulnuq suumlasõq es piäq väkke minemä ja saivaq Roodsi riigilt massusoodustuisi. Ildampa tull' Ingerimaalõ rahvast ka Savost ja tekkü savolaisi elondus.

Kollektivisiirimise edeotsan 1929. aastagõl elliq Ingerimaal 121 500 ingerisuumlast, 15 600 isurit ja 700 vad'alast. Tõõsõ ilmasõa lõpus oll' näist koolnuq umbõs 50 000 inemist. Õkvalt perän kollektivisiir'mist algsivaq kiudutamisõq – paari aastaga joosul viidi 18 000 ingerisuumlast kotost Koola puulsaarõlõ, Hibiinehe, Uuralihe, Tsiberihe ja Kasastanni. Tõõnõ kiudutaminõ sündü Stalini puhastuskampaania aol, ku 1935.–1936. aastagil kiudutõdti vai tapõti 27 000 ingerisuumlast. 1937. aastagal panti soomõ kiil ku kontrrevolutsioonilinõ ja natsionalistlik kiil keriguvandõ ala. Soomõkiilseq aoleheq panti kinniq ja raamaduq palotõdiq ärq. Koolin nakati oppama vinne keelen.

Tõõnõ ilmasõda – kodomaalt ärqminõk[toimõndaq lätteteksti]

1941. aasataga suvõl jäi umbõs 30 000 ingerisuumlast Leningradi blokaadi piirdmisrõngahe. 10 000 ingerläst viidiq üle Laadoga järve ijä Nõvvokogo tagalahe ja edesi Õdagu-Tsiberihe. Märdikuun 1942 otsust' Soomõ valitsus võttaq vasta Ingerimaalt evakueeridüq ingerläseq. Kokko viidi Soomõ 62 850 ingerisoomlast. Mõnõq tuhandõq pagõsiq mõtsa, selle et taha-as minnäq. 19. süküskuul 1944. sõlmsõq Soomõ ja Nõvvokogo Liit rahu, mille 10. artikli kohusti Soomõt loovutama vägivaldsõlt maale tooduq vai vangistatuq Nõvvokogo Liidu kodaniguq. Soomen tiätüq-i, kas artikli käi ka ingerisoomlastõ kotsilõ, a ingerisoomlasõ tõhutasi kodo tagasi minemä. Jõulukuust 1944 kooniq 19. süküskuuni läts Nõvvokogo Liito tagasi kokko 54 700 ingerisoomlõst. Kodo tagasi ingerläsi es lastaq ni ingerläseq pidiq minemä mujjalõ elämä. Paljo ingersoomlasõq tulliq elämä Eestihe.

Ingerisuumlasõq Eestin[toimõndaq lätteteksti]

1959. aastagal elliq Eestin harvakult umbes 16 000 ingerisoomlast. 2011. aastagal märksõ hinnäst soomlases 7423, hinämik niist ommaq ingerläseq. Ingerioomlaste tegemise Eestin uhjas Eesti Ingerisoomlastõ Liit. 1993. aastaga annas Ingerisoomlastõ Liit välla soomekiilset aolehte Inkeri.

Anepalo, Terje 1999. Soomlased. – Eesti rahvaste raamat. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 437–445.

Eesti Ingerisoomlaste Liit. Eesti Ingerisoomlaste Liidu ajalugu; http://www.inkeri.ee/index.php?leht=liiduajalugu. Vaadatud 11.05.2013.

Haltsonen, Sulo 1965. Entistä inkeriä. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Inkeriläiskertomukset 1994. Toim. Ilkka Savijärvi, Marjatta Palander. Joensuu: Joensuun yliopiston kirjasto.

Konkka, Unelma (toim.) 2003. Oma maa omenankukka, vieras maa veripunainen. Petroskoi: Verso.

Miettinen, Helena 1990. Inkeriläiset: maaton kanssa. Helsinki: Tammi.

Mägiste, Julius 1952. Drei ostseefinnische Ortsnamen. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat / Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia 2. Stockholm, lk 71–87.

Nevalainen, Pekka 1990. Inkeriläinen siirtoväki Suomessa 1940-luvulla. Helsinki: Otava.

Saressalo, Lassi 2000. Ingeri. Jutustus Ingerimaa rahvastest ja kultuurist. Tampere muuseumide väljaanne 56. Tampere: Hermes.

Alliksaarõ Artur[toimõndaq lätteteksti]

Alliksaarõ Artur (kooniq 1936. aastagani Almeki Artur; 15. mahlakuu 1923 – 12. põimukuu 1966) oll' eesti luulõtaja, näütekiränik ja tõlkja.

Alliksaarõ Artur sündü Tartonraudtiitüülise Almeki Roberti ja Anna-Rosalie perre kahõ sõsara kõrvalõ kolmandas latsõs. Jo noorõna Arturile miild' Underi Marie luulõ ja ta lugi uma perrele õdaguti ette. Imä Anna-Rosalie kooli vähki, ku luulõtaja oll' 13-aastagane. Imä oll' Arturile lähkesemp olluq ku isä, kiä uma poiga es pulmaq nii häste ku imä. 1931. aastagal läts Alliksaar opma Tarto XV algkuuli. 1937. aastagal ast' Alliksaarõ Artur Treffneri Hugo gümnaasiummi, kost ta Nõvvokogo võimusõ aol vällä visatiq. Olõ-i häste teedäq, midäs Alliksaar tekk' 1937.–1941. aastagail, arvatase, et nuur luulõtaja tüüt' raudtiil.

Saksa syäväen ja vangilaagrin[toimõndaq lätteteksti]

Süküskuul 1941 ast' Alliksaar esiqtahtlisõlt Saksa syäväkke, kon ta tiinse kolm aastagat. 1943. aastaga 24. jõulukuu Postimehen ilmu Lydia Koidula 100. sünnüaastakapäiväs kirjotuq luulõtus "Kiräneitsi mälehtuses" ja 26. radokuul tõinõ luulõtus "Suur aimdus". Perän sakslaisi ärqminõkut läts Alliksaar jälkiq raudtiile tüüle. Lisas tüüt' Alliksaar kah kindlustusinspektorina ja raamadupidäjänä. Luulõtaja arretiiriti 20. vahtsõaastakuul ja viidi Tallinna Patarei vanglahe, kost ta olõti edesi Vasalemma, Narva ja sis lõpus vahtsõaastakuun 1952 Vinnemaalõ, Unženski vangilaagrihe. Alliksaar pässi vangist 18. piimakuun 1957, a Eestihe ta tullaq es võiq, minkpäräst ta ell' Vologda liinan, kost liiku Ka'ralahe. Varrasügüsel 1950 tull' Artur Alliksaar salguisi kotoliina Tartohe.

Viimäseq aastagaq[toimõndaq lätteteksti]

Tarton käve Alliksaar Werneri vai ülikooli kohvikun, kon ta deklamiirsõ umi luulõtuisi ja kogosi sääl nii poolihoidjasi ku vaimlaisi. Paljoq nooreq luulõtajaq – niguq Rummo Paul-Eerik, Kaplinski Jaan, Ehini Andres, a kah füüsik, filosoof ja kiränik Kõivo Madis ni Kaalepi Ain – otsõ ärädü ja kõva häluga luulõtaja seltsi. Alliksaare Arturi eloaal ilmu kygõst üts näüdend – "Nimetu saar". 1965. aastagal sündu Tarto Kiränike Liido kuunoolõk, kon arotati Alliksaare luulekogo "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes", a kuunoolõkul tuugati luulekogo avaldaminõ edesi määrämätühe aigõhe. Alliksaare Artur kooli 43-aastagasena 12. põimukuul 1966.

1966 "Nimetu saar" (näüdend)

1968 "Olematus võiks ju ka olemata olla" (koostanuq Rummo Paul-Eerik)

1976 "Luule" (koostanuq Rummo Paul-Eerik)

1984 "Väike luuleraamat" (koostanuq Rummo Paul-Eerik)

1997 "Päikesepillaja" (koostanuq Tõnissoni Urmas)

2002 "Alliksaar armastusest" (koostanuq Rummo Paul-Eerik)

Artur Alliksaar mälestustes. 2007. Koost. Henn-Kaarel Hellat. Tartu: Ilmamaa.

Mõistlik, Margit 2011. On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust. Tallinn: Menu Kirjastus.