Piimäsiin
Ilme

Piimäsiin (Lactarius) om seene perrekund magõhidõsiini sugukunnan.
Nimi
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Piimäsiini nimi tulõ tuust, et ku siin katski tetäq, tulõ säält piimä vällä. Tiidüsen sellet' piimäsiini perrekunda edimäist kõrda Christiaan Hendrik Persoon aastal 1797[1].
Määndseq ommaq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Piimäseenil om sakõstõ lohon küpär, vanol seenil või küpär esiqkiq leika kujugaq ollaq. Suurõl osal piimäsiini liigel om seest tühi seenejalg.
Piimäseeneq eläseq hariligult üten määntsegi puugaq ja tegünes mükoriisa. Piimäsiini liike nimeq tulõvaqki hariligult tuust, et nääq kasusõq määntsegi puu all, näütüses kuusõsiin kasus kuusõ all.
Eestin kasuvit piimäsiini
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Lactarius aurantiacus – pihlõnõ piimäsiin
- Lactarius camphoratus – kampri-palosiin
- Lactarius chrysorrheus – kuld-piimäsiin
- Lactarius deliciosus – põrkna-kuusõsiin
- Lactarius deterrimus – kuusõsiin
- Lactarius fennoscandicus – sinine kuusõsiin
- Lactarius flexuosus – haavasiin
- Lactarius glyciosmus – kookospiimäsiin
- Lactarius helvus – suu-piimäsiin
- Lactarius necator – mustsiin, tsiasiin, põdramokk
- Lactarius repraesentaneus – karvanõ võiusiin
- Lactarius rufus – palosiin, pedäjäsiin
- Lactarius sanguifluus – vere-kuusõsiin
- Lactarius scrobiculatus – võiusiin
- Lactarius tabidus – väävli-piimäsiin, väävli-palosiin
- Lactarius torminosus – kõosiin, karvasiin, treiakõnõ, vahelik
- Lactarius uvidus – plass piimäsiin
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Bera et al. (2023) Basidiomycota. Mycosphere (in prep). Index Fungorum, MycoBank, GenBank, Fig. 1