Petőfi Sándor

Petőfi Sándor (1. kaarnakuu päiv 1823 – 31. hainakuu päiv 1849) oll' ungari romantismiao luulõtaja ni riigipüürdjä. Petőfi luulõt um ümbre pant viidekümnehe kiilde.

Elokäük

Petőfi sündü 1823. aastagal slovaki perrehe. Timä nuurigä oll' äkiline: tä opsõ katsan koolin, läts' üten rändtiatriga ni astsõ soldatis, a saadõti pia kehvä tervüse peräst minemä. Petőfi võtt' 1847. aastagal naasõs Szendrey Julia, kiä oll' pall'odõ Petőfi luulõtuisi inspiratsioonis. Petőfi oll' üts Ungari riigipüürdmise juhtõ ni arvatas, õt tä kuuli 1849. aastagal Segesvári lahengun esämaa iist võidõldõn.

Luudu

Petőfi edimäne luulõtus anti vällä 1842. aastagal. Uma elo joosul tä kirot' inämb ku 800 luulõtust. Petőfi luulõ päämidseq teemaq ummaq priius, armastus, esämaa ja luudus. Petőfi oll' mõotõt Ungari rahvalaulust.

Muusiän pandsõ Petőfi ungari kiilde ümbre Shelley, Heine ja Schilleri luulõt ni Shakespeare’i „Coriolanusõ“.