Pekripärm
Pekripärm vai leevä‑pärmkottsiin (Saccharomyces cerevisiae) om kottsiin ja kõgõ tunnõtumb pärmseeni liik, midä pruugitas kääritämise, küdsämise ni veinitüüstüse man. Pekripärmi rakuq omma tsõõriguq, läbimõõdugaq 5–10 mikromiitret. Pärmiq sigineseq pungumisõgaq.
Saccharomyces tähendäs kreekä keelen tsukrõsiint (saccharo „ tsukõr“ ja myces „siin“). Cerevisiae tähendäs ladina keelen „ollõst peri“.
Pärmi päämine ülesannõq tahtan om kääritäq jauhõn löüdüvät tsukrõt alkoholis ja hüdsihappagaasis (CO₂), miä andvaq tahtalõ kohilusõ.
Elotsõõr
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Pekripärmiq võivaq elläq ja kassuq katõn vormin: haploidnõ ja diploidnõ. Haploidsõq rakuq tegeväq läbi lihtsämbä elotsõõri, mink osaq ommaq mituus ja kasuminõ. Diploidsõq rakuq (pärmseene eenüsvorm) tege läbi ka lihtsämbä elotsõõri, a vaivanolõkin võivaq tetäq spuurõ ja tetäq läbi meioosi.
Kõrraligu süütmisega kasus pekripärmi kultuur 100 minotiga katõkõrdsõs. Pekripärmi keskmäne eloigä om umbõs 26 jagonõmist.