Pähkla läteq

Pähkla (nõsõgi) läteq (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) om Saarõ maakunnan Saarõmaa vallan Pähkla külän. Tuu om kõgõ suurõmb läteq keskkorgõmaa hummogokülel[1].
Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16–20 miitret. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjadsõ põh'agaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vooluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõti vooluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.[1]
Kaitsminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Pähkla läteq om kaitsmisalonõ läteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Läteq võeti kaitsmisõ ala 1926. aastagal ja jälq 1964. aasta nimekirägaq. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.[2]
Paigaperimüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Pähkla külä elonikkõ teedüsside perrä ommaq inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq[2]. Lätet om peet põh'atus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu läteq. Lätte süvvüse mõõtmisõs ollõv ütskõrd kokko köüdedüq kõik külä kablaq ni otsa kinnütet katõl. Katõl kablaga panti vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlan oll' verine lambapää. (Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.)[3]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1 2 Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441
- 1 2 Kultuurimälestiste register. 12397 Ohvriallikas Pöhatu allikas. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397
- ↑ RKM II 4, 160/1 (16) < Kuressaare vanadekodu < Kaarma khk, Pähkla k - Helgi Kivi, s 1929 < Miina Uusmaa, 79 a (1947). https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2