Newtoni säädüseq

Newtoni säädüseq ommavaq füüsigalidsõq luudussäädüseq, mink perrä tüütäs klassigalinõ mekaaniga.

Newtoni edimäne säädüs vai huusäädüs ütles, et kihä liigus õkva vai püsüs paigan, ku tälle mõova vägi – tullõm'vägi – om null'. Ku tullõmvägi om null', tähendäs tuu, et kihäle mõovat väke olõ-õi vai tegeväq mõovaq väeq tõõnõtõist tasa. Huusäädüs om tuu tuuperäst, et ku kihä pruuv' hoitaq liikmist, tuud üldäs inerdsis vai huus. Märkegaq või tuud kirotaq niimuudu:

ku F → = 0 , sõs a → = 0 vai ku F → = 0 , sõs v → = c o n s t .

Newtoni tõõnõ säädüs ütles, et ku kihäle mõova vägi (tullõm'vägi) olõ-õi null', sõs liigus kihä kipõndusõgaq,

1) mink tsiht' om ütesugumanõ tullõmväegäq; 2) miä om võrdõlinõ tullõmväegäq; 3) miä om käändvõrdõlinõ kihä massigaq. Valõmis või tuud säädüst kirotaq niimuudu:

F → = m a → .

Seo tähendäs tuud kah, et kipõndusõ löüdmises piät tiidmä kihäle mõovat väke ja kihä massi. Tuust või tetäq sääntse valõmi:

a = F / m .

Newtoni kolmas säädüs vai mõo ja vastamõo säädüs ütles, et kats' kihhä mõotasõq tõõnõtõist väkigaq, miä ommaq suurusõ poolõst samaq, a mink tsihiq om vastapididsõq.

Newtoni säädüseq ommavaq väega üledseq – noidõ perrä või valmis rehkendäq suuruisi mitmõsugumaidsin süsteemen.