Middendorffi Alexander Theodor
Middendorffi Alexander Theodor (Alexander Theodor von Middendorff) (sündü 6. põimukuu pääväl 1815 Peterburin, kuuli 16. vahtsõaastakuu pääväl 1894 Hellenurmõn, om matõt perekunnakalmistulõ Hellenurmõ ligidäl) oll' baltis'aksa luudustiidläne ja maiõuurja. Tä om kuulsa ummi uurmisreisega Põh'a-Tsiberi tundmaop'misõs.
1860. aastagast pääle elli tä Hellenurmõ mõisan. 1865 ja 1866 oll' Hurda Jakob sääl timä poigõ kodooppajas.
Pereh
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Imä Sophie oll' eestläne
- Esä Middendorffi Theodor Johann oll' Peterburi pedagoogilidse instituudi direktri
Haridus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Algharidusõ sai Peterburin
- 1832-1837 oppõ Tarto ülikoolin arstitiidüst, lõpõt' 1837 dr. med kraadiga
- 1837-1839 tävvend' hinnäst Berliini, Erlangeni, Viini ja Wroclawi ülikoolõn.
Tüükotussõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1839-1842 oll' Kiievi ülikooli eläjätiidüse oppõjoud
- 1845-1865 oll' Peterburi Tiidüisi Akadeemiä adjunkt, eräkõrralinõ ni lõpos kõrralinõ akadeemik eläjätiidüse alal. Peräst tuud oll' elo lõponi helüõigusõga avvoliigõq.
- Oll' pikkä aigu tsaariperekunna man oppaja, reise suurvürstega, muuhulgan Atlandi suurõlõmerele ja Novaja Zemljalõ.
Tiidüstüü
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]1840 võtt' ossa Baeri Karl Ernsti uur'misreisist Koola puulsaarõlõ.
1842-1845 juhtõ Peterburi Tiidüisi Akadeemiä uur'misreisi Põh'a- ja Hummogu-Tsiberihe. Tuu käügin avast' Putorani platoo ni oll' edimäne Taimõri puulsaarõ, Põh'a-Tsiberi madaligu, Amuuri-Zei tasandigu, Stanovoi aheligu ja Ohhoota mere lõunarannigu uurja. Umaq avastusõq avald' tä raamadun "Reise in den äussersten Norden und Osten Sibiriens" (Reisiq kavvõn põh'an ja Hummogu-Tsiberin) (1848-75), kon muuhulgan oll' juttu igikeldsä mõost eläjide ja kasvõ levikulõ. Viil kirot' tä Vinnemaa tsirkõ rändide ülekaehhusõ "Die Isepiptesen Russlands (1855).
Middendorffi Alexandri tiidüssaavutuisi hulka loetas mitmide Tsiberi rahvidõ edimäne etnograafilinõ kireldämine ja Tsiberi kliima edimäne tiidüsline kireldämine, igikeldsä lõunapiiri kimmästegemine, kasvostigu tsonaalsusõ kimmästegemine, niinimetet "Middendorffi säädüse" sõnastaminõ.
1870 avast' Nordkapi huuvusõ Barentsi meren.
Middendorffi Alexander om kirotanuq üle saa tiidüsligu uur'mistüü. Timä nimme kand säidse geograafilist objekti maailma kaardi pääl.
Teossõq Middendorffi Alexanderi kotsilõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Suhhova Natalja ja Tammiksaarõ Erki vinnekeeline raamat "Aleksandr Fjodorovitš Middendorf (1815–1894)", Nauka, Moskva, 2005
- Västriku Riho film "Middendorffi jälgedes", 2006
Tunnustusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Londoni ja Berliini geograafiaseltse avvoliigõq
- Tarto ülikooli avvodoktor
Välislingiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Tammiksaarõ Erki artikli "Akadeemik Middendorff ja eestlased" "Areenin"