Merevaik
Merevaik om kasvõst peri amorfnõ mineraali muudu ollus (mineraloid). Taa om tekkünüq nõglapuiõ kõvahtunust vaigust, miä om peri umbõs 65–2 mill'oni aastaga tagotsõst aost. Vaihõpääl om merevaigu sisen kasvõ vai mutukidõ kivistüisi, miä muutvaq merevaigutüküq esiqerälidselt väärtüsliidsis.
Merevaik sais kuun päämidselt hüdsäsnigust (79%), vesäsnigust (11%) ja hapasnigust (10%). Veidükese om sääl ka väävlit ja rauda.
Levik
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Merevaiku om egäl maisõmaal. Kõgõ rohkõmb om merevaiku löüdäq parhilla Vinnemaa ala käüvän Kaliningradi oblastin ja Leedu ranna veeren. Eestin löüd merevaiku harva.
Umahusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Merevaik om vällänägemise poolõst miikõllanõ, pihlõnõ, kõllanõ-valgõ, kõllanõ-verrev, harva sinine, rohikas vai must. Hariligult taa õhetas läbi vai paistus tävveste läbi. Merevaik lätt pehmes 150 °C ja sulas 350–375 °C man. Merevaik om suurõ hapnõ ja korgõ lämmäkraadi vasta hell. Taad piät kaitsma higi ja päävävalgusõ iist.
Pruukminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Merevaiku om pruugit joba vanõmbast kiviaost pääle. Läbi ao om taad pruugit ehtekivis, rahas, hõngusegon, savitüükunstin.