Malleus Maleficarum
"Malleus Maleficarum" vai "Nõiavassar" om 1487. aastagal vällä antu traktaat nõiakunsti kottalõ. Raamadu autor oll' Saksa dominikaani munk ni inkvisiitor Heinrich Kramer (ladinaperätselt Henricus Institoris). Teno Gutenbergi trükümassinalõ (miä luudi 15. aastagasaa keskpaigah) läts' raamat kipõlt üle kõgõ Euruupa lakja ni tiinse suurõ prestiisi (nii katoliiklikkõ ku protestantlikkõ) teoluugõ hulgah. "Nõiavasaral" oll' suur mõjo 15.–18. aastagasaa nõiaprotsessele. "Nõiavasarat" peetäs 15. aastagasaa kristligu demonoloogia kokkovõttõs.
Raamadu sisu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kramer ütles, õt nõiakunsti jaos om vaia kolmõ elementi: 1) nõia kurjõ plaanõ; 2) Saadana api; 3) Jumala lupa.
"Nõiavasara" pääjago sais kuuh kolmõst osast:
- I osah kõnõldas nõiakunstist teoloogilidsõ ni filosoofilidsõ oppusõ perrä. Kramer arotõlõs, kas nõiakunst om tõtõstõ olõmah vai om tuu õnnõ vaivadu meele vällämõtõldus. Tä vastas, õt nõiakunst piät olõma tõtõstõ olõmah, kuna Saadan om tõtõstõ olõmah. Nõiakunst om nõia tiidlik leping Saadanaga.
- II osah kõnõldas, kuis naisi meelütedäs nõias nakkama. Kramer ütles, õt naisi meelütämine om päämidselt nõido tüü ni Saadan tuust kuikiq pall'o ossa võta-ai. Kramer kõnõlõs lähembält, kuis meelütämise protsess käü.
- III osah kõnõldas, kuis nõiaprotsesse täüde viiäq. Tä seletäs kõrd-kõrrast, kuis tulõ nõiaprotsessi alostaq, kahtlusalost ni tunnistajid üle kullõldaq (muuhulgah piinadaq) ni nuhtlust määrädäq. Krameri sõnno perrä ommaq kimmähe nõiaq nuuq naasõq, kiä protsessi joosul ikõ-õi.
Kramer arvas, õt naasõq ommaq deemonligõlõ ahvatluisilõ kergembähe alluvaq ku meheq ni tuuperäst sakõmbahe nõiaq (ka sõna malefica raamadu ladinakeelidseh päälkiräh om naissuust ni tuuperäst käü kurjõ plaanõga üleloomuligu väega naasõ kottalõ). Inne "Nõiavasarat" olõ-õs tuuh kontekstih nii kimmäst eräldämist miihi ja naisi vaihõl. Pääle "Nõiavasara" ilmumist ollivaq kolm neländikku nõiaprotsessel hukatavist inemiisist naasõq.