Lutsu Oskar

Lutsu Oskar. Triigi Nikolai söejoonistus (1928)

Oskar Luts (sündünüq 7. vahtsõaastakuu pääväl 1887 (vana kallõndri perrä 26. joulukuu 1886) Järvepera külän Palamusõ kihlkunnan; koolnuq 23. urbõkuu pääväl 1953 Tarton) oll' eesti kiränik ja farmatseut.

Lutsu tekstiq ommaq rahvaliguq ja realistliguq. Kirändüsuurja Puhvali Heino om ütelnüq, et Lutsu jutuq ommaq humoorigaq ja sääl ollõv sentimentaalsõt pehmehüst.

Lutsu Oskari kõgõ tähtsämbäq ja häste tunnõduq raamaduq ommaq nii üteldäq Toodsi jutuq: "Kevväi" (eesti keelen "Kevade", 1912–1913), "Suvi" (1918–1919), "Süküs" (eesti keelen "Sügis", 1938, 1988) ja jutustusõq "Toodsi pulm" ja "Argipäiv". Sama sar'a jutu "Talv" (eesti keelen "Talve") kotsilõ om arvat, et või ollaq Luts taad kirodaq es.

Toodsi juttõ seen om Paunvere, miä om Palamusõ muudu, ja samaq tegeläseq, kiä "Keväjä" raamatun viil kihlkunnakuuli käüväq. Mitmõq Lutsu tegeläseq – Toodsi Joosep, Tali Arno, Raja Teele, Kiire Jorh, Tõnisson, Lible, köstri Julk-Jüri, oppaja Laur – ommaq saanu arketüübes, neide perrä om nimmat mitu preemiät ja institutsiuuni. Toodsi juttõ perrä tettüq kinoq "Kevade" (1969), "Suvi" (1976), "Sügis" (1990), "Talve" (2020) ommaq rahva seen väega tunnõduq ja teedäq.