Lindgreni Astrid
Lindgreni Astrid (Astrid Anna Emilia Lindgren, sündünüq 1931 Astrid Ericsson; urbõkuu 14. pääväl 1907 Vimmerbyh, koolnuq 2002 vahtsõaastakuu 28. pääväl Stockholmih) oll' Roodsi latsikiränik. Tää raamatit om ümbre pant 109 kiilde ja ilmutõt kongi saan riigin.
2002. aastagal nakas' Roodsi parlament' vällä andma Astrid Lindgreni mälehtüsavvuhinda. Taa om kõgõ suurõmb latsikirändüse avvuhind, mis om väärt viis mill'onit Roodsi kruuni.
Elokäük
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Lindgren sündü talomehe Ericssoni Samuel Augusti (1875–1969) ja tä tõsõpoolõ Ericssoni Hanna perreh. Tä oll' nelä latsõga perreh tõõnõ lats. Astridil oll' vanõmb veli Gunnar (1906–1974) ja kats noorõmbat sõsard Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997).
Inne ku timäst sai kiränik, tüüt' tä aokirä toimõndusõh. Lindgren ütel' ärq abielost päätoimõndaja Blombergi Reinholdiga ja läts' noorõn imän sekretäris opma. 1928. aastagal sai timäst sekretär' Kuningliguh Autoklubih, kon tä sai tutvas uma tulõvadsõ tõsõpoolõ Lindgreni Sturega (1898–1952).
1934. aastagal sündü timä tütär Karin. Ku Karin tõbinõ oll', märke Astrid vällä jutu verevä pääga tütrigust, kink nimi oll' Pikäsuka Pipi. Nime pääle tull' tütär. Pia terve jutu märkegi vällä hoobis timä tütär.
Raamat latskõsõst, kiä om väega kimmäs, kiä eläs Segäsummasuvõkoton, kinkal om kats hääd sõpra ja kats eläjät – ahv ja hobõnõ. Tütär Karin tahtsõ kah, et Pipi olõs rikas.
Lindgreni Astrid kuuli Stockholmih 2002. aasta vahtsõaastakuu 28. pääväl. Uulidsa pääle matussõrongikäüki kaema tull' kongi tuhat inemist. Päält perre tulliq matussõlõ kah Roodsi Kuningakua iistkõnõlõjaq. Lindgreni Astridi ilmlik iho matõti timä kodopaika Vimmerbyhe, timä perre havvaplatsi pääle.
Lindgreni Astridi raamaduq ommaq maailmah lajalt teedäq, a kah'os olõ-iq üttegiq timä raamatut ümbre pant võro kiilde!
Mõnõq teosõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1944 "Britta-Mari kõ̭nõlõs süäme päält ärq"
- 1945 "Pikäsuka Pipi"
- 1946 "Meistreeräuurja Blomkvisti Kalle"
- 1947 "Miiq, Bullerby latsõq"
- 1950 "Teküs Kaisa"
- 1954 "Mio, muq Mio"
- 1955 "Väikuveli ja Karlsson katussõ päält"
- 1956 "Hulgus Rasmus"
- 1958 "Lärmisepä uulidsa latsõq"
- 1960 "Madlikõnõ"
- 1962 "Karlsson katussõ päält lindas jälki"
- 1970 "Vahtrõmäe Emil eläs viil"
- 1973 "Veleq Lõvisüämeq"
- 1979 "Pikäsuka Pipi joulupuu"
- 1981 "Rüüvlitütär Ronja"
- 1991 "Kui Liisbet umalõ herne nõnna tsusas'"