Liivimaa
Liivimaa (ladina keelen Livonia, läti keelen Vidzeme (parhilla pruugitas päämädselt Läti ala pääle jäävä Liivimaa kotsilõ), Livonija (pruugitas päämädselt Vana-Liivimaa kotsilõ), Līvzeme (pruugitas liivlaisi elomaa kotsilõ), s'aksa keelen Livland, liivi keelen Līvõmō, poola keelen Inflanty, vinne keelen Лифляндия, Ливония) om aoluulinõ maa parhilladsõ Eesti ja Läti ala pääl.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Maa, miä om kandnuq Liivimaa nimme, om läbi ao pall'o muutunuq. Kooniq 13. aastgasaani tähüst' Liivimaa liivlisi elomaad Liivi lahe veeren ja Väinä jõõ ümbre. 1206. aastagast tull' sinnäq Riia piiskobi ja s'aksa ristisõdijidõ võim. Perän kandu Liivimaa nimi ka tõisi ristisõdijidõ ärqvõetuisi maiõ kotsilõ, nii et 13. aastagasaa lõpus oll' keskaigsõ ehk Vana-Liivimaa all jo terveq parhilladsõ Eesti ja Läti ala.
16. sajandi kesken pääle naanu Liivi sõa tulõmusõs oll', et keskaignõ Liivimaa jaeti naabririike vaihõl ärq. Liivimaa nimi jäi 1562. aastal Poola kätte jäänüle Vana-Liivimaa lõunõjaolõ, mink all oll' Läti ja Lõunõ-Eesti. Pränpoolõ jäi taast alast osa Roodsi, osa Poola võimu alaq ni viil ildampa läts' kõik Vinne tsaaririigi võimu alaq.
20. aastagasaa algusõn olliq Vinnemaa Liivimaa kubermangu all sääntseq maakunnaq Eesti ja Läti ala pääl:
- Kurõssaarõ kreis
- Pärno kreis
- Villändi kreis
- Tarto kreis
- Võro kreis
- Valga kreis
- Valmiera ehk Volmari kreis
- Cēsise ehk Võnnu kreis
- Riia kreis
Liivimaa keskusõs oll' Riia liin.
Kaeq viil
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Balti Hertsogiriik
- Baltimaaq
- Balti kuõermanguq
- Eestimaa
- Kuramaa
- Liivimaa kubõrmang
- Liivi ordo
- Liivi sõda
- Liivlasõq
- Vana-Liivimaa
- Vidzeme
