Kuldrõipõpini

Harilik rõipõpini

Kuldrõipõpini vai harilik rõipõpini (Canis aureus) om piniläisi (Canidae) sugukunna pini (Canis) perre eläjäliik.

Rõipõpini eläs Lähkü-Hummogumaal, Õuruupan ni Kesk-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-Aasian. Varrõmb elliq Õuruupa rõipõpiniq õnnõ Lõunõhummogu-Õuruupan, a 1980ndist pääle om liik ummajoudu roitnuq tuhandit kilomiitrit õdagu ja põh'a poolõ. Naid eläjit om nätt esiqkiq Prantsusmaal ja Põh'a-Norran. Eestin eläs rõipõpinne aastagast 2013.

Rõipõpini levik

Näo poolõst om rõipõpini soe muudu, a täl om vähämb ja pikemb kihä, lühemb hand, suurõmbaq kõrvaq ni peenembäq jalaq ja nõna. Karva päämine tuuń om pihlõnõ, a karv om hariligult ka valsjas, hõbõhõnõ ja mustjalik. Talvõkarv om paksemb ja inämb kohovallaq ku suvõkarv. Täüskasunuq elläi om hariligult 10–13 kg rassõ. Imädseq ommaq veidükene vähämbäq ku esädseq, a silmägaq vaiht tetäq saa-iq. Sõskiq saa eläjil vaiht tetäq karvamustriga.

• 
  Susi (kural puul) om rõipõpinist (hääl puul) suurõmb
• 
  Suvõkarv
• 
  Talvõkarv

Rõipõpini süü, midä kätte saa. Timä süümine olõnõs ilmast, maastigust, söögi olõmanolõmist ja aastaaost. Tä süü väikeisi eläjit, puu- ja juurviljo, marjo, tsirgumunnõ, pähkmit, rõipit, inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit ja palľo muud. Suurõmbit eläjit jaht rõipõpini harva.

Rõipõpiniq eläseq sagõhõhe kaŕahuisi, kon ommaq juhťpaar ni sama ja minervä aasta perrätulijaq. Egä kari kaits umma maa-alla tõisi karjo iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken jätüssega ja helüga. Oosõ kaibvaq ja kutsikit kasvatasõq kõik kaŕaliikmõq. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinne ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo, esiqerälidselt inemise lähkün.

Rõipõpini eläs mitmõsugumadsil maastgõl: niidü-, mõtsanuka-, suu-, ruu-, maatüü- ja veidüqliinastunuisi maiõ pääl. Nä varivaq suurt mõtsa, sutt ja suuri inemiisi elokotussit. Sõskiq tulõvaq rõipõpiniq toimõ ka liinan näütüses Talliinan.

Rõipõpini om Eestin luuduslinõ liik ja jahielläi. 2024 inne jahiaigo oll' Eestin 100–150 rõipõpinni. Seeniqmaaniq (2026. aastal) eläseq rõipõpiniq Eesti ranna veeren. Eesti sisemaal või näide ello sekäq susi, mõtsaq, külmäq talvõq vai likõqmaaq. Seo olõ-iq viil teedäq. Inemist, pinni ja kassi rõipõpini ründä-äi. Sõskiq või rõipõpini harva murdaq tsilekeisi, ku kodoeläjit kaidsõda-ai vai ku seo olõ-õi võimalik (näütüses kaŕaaiaq mere veeren). Murdmist avitasõq ärq hoitaq valvõpiniq, kimmäq tahraq ja eläjide üüses ruumõhe sisseajamine.