Kriisa Tannil
Kriisa Tannil (Tannil Kriisa, sündünüq 21. märtekuud 1866 Kokõmäe; koolnuq 24. radokuud 1940) oll' eesti-võro hõrilameistri, üts firma "Orelimeistrid vennad Kriisad" päälenakkajit.
Elolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Tä sündü Haanimaal Kokõmäe külän Miku talon, esä oll' Kriisa Piitre, kats vanõmbat velle Jakob ja Juhan. Tä käve Kokõ algkoolin ja olõvat saanuq "hõrilahaigusõ" Rõugõ kerikun käümisest, ku tahtsõ teedäq, kost illos helü tulõ.[1] Veleq tegeliväq puutüü ja mööbli tegemisegaq, naabrimiis Tumm Jakob valmist' harmooniumõ, mink perrä ka poisiq opõq pillitegemist ja hõrilavilede tegemist katsõdiq. Sõaväeteenistüsen arõnd' Tannil ummi meistrimeheoskuisi ja koton meisterdedi edimädseq tarõhõrilaq.[2]
Kriisa Tanilal oll' edimädsest abielust tütär Alice, tõõsõ naasõ Kriisa Alvinega sündü Kokõmäel neli poiga: Eduard, Aksel, Rudolf ja Harry.
Tannil elli kodotalon Kokõmäel, tegel' päält hõrilaehitüse ka talopidämise ja seldsieloga. Tä om matõt Rõugõ vanalõ kalmuaialõ. Timä haud om kultuurimälehtüs.
Tüü
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Tanila iistvõtmisõl luudi üten Jakobi ja Juhaniga firma "Orelimeistrid vennad Kriisad". Edimält tetti kodohõrilit, kuulõlõ Võromaal ja ka Peterburi eesti asonduisin. Om hulga vaiõlust, määndseq olliq näide edimädseq keriguhõrilaq. Täpsäq andmõq ommaq olõman 1900. aastal tettü Vana-Roosa kerigu hõrilidõ kottalõ.[3]
Kolme vele ütidse tüüga tett keriguhõrilit kooniq 1930. aastidõ alostusõniq, edimädse ilmasõa aigu oll' ehitüsen paus. Tüü käve edimält päämädselt nii, et egäüts tekk' uman talon (Kokõmäel, Meelakul ja Tautsal) jupikõsõ valmis, sis saadi kokko ja pantiq osaq kokko. Inämbüisi pruugiti puud, metallvilesit tekk' Kriisa Jakob vai nuuq tellidiq muialt. 1912. aastal ost' Tannil Võro liina elomaja, kon nakas' kah hõrilatüükota pidämä.
1930. aastil võtt velitside tüü üle Tannil uma nellä pojagaq. Rudolf sai tõõsõn ilmasõan surma ja Harry pagõsi ildamb USA-dõ. Tannil kuuli 1940. aastaga. Peräst sõta tekk' viil poig Eduard hõrlit edesi.
Hõrilit
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- 1900 Vana-Roosa kerikulõ
- 1903 Pindi abikerikulõ
- 1906 Rannu kerikulõ
- 1907 Järva-Peetri kerikulõ
- 1908 Kaarma kerikulõ
- 1911 Vahtsõliina kerikulõ
- 1913 Võru Katariina kerikulõ
- 1924 Sangastõ kerikulõ
- 1926 Rakvere Kolmainu kerikulõ
- 1927 Petseri luteriusu kerikulõ
- 1928 Põltsamaa luteriusu kerikulõ
- 1930 Rõugõ kerikulõ
- 1930 Märjamaa kerikulõ
- 1931 Türi kerikulõ
- 1933 Paide kerikulõ
- 1936 Narva Peetri kerikulõ
- 1937 Rakkõ kerikulõ
- 1937 Hiiumaa Emmastõ kerikulõ
- 1937 Suure-Jaani kerikulõ
- 1938 Urvastõ kerikulõ
- 1938 Rapla kerikulõ