Katõgooria:Ristipuuq
Ristipuu om eesti rahvauson suurõmb puu, mink kuurdõ om kadonu mälehtüses lõigat rist. Kommõq om olnuq innembüisi laembalt levinüq, agaq seo ilma aigo om kommõq alalõ püsünüq õnnõ Lõunõ-Eestin[1].
Sakõstõ, agaq mitte kõgõ, om ristipuu harilik petäi (ristipetäi). Mõtsasaart, kon om hulga ristipuid, võidas nimitäq ristimõtsas.
Saarõmaa õdaguosan om mõnikõrd risti asõmõl lõigat puu kuurdõ ka kadonu perremärk.
Aoluust
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Andmit ristipuiõ kotsilõ om Eestin joba 17. aastagasaast. Sääntsit teedüssit om ka Läti kandist ja Soomõ hummoguosa kotsilõ. Rist lõigati puuhtõ inämbähe tii pääl matusaida, harvõmb tagasitii pääl. Sääl man serbäti lõnks viina. Ristipuiõ külge riputõdi ka värmilidsi lango ja pailo mälehtüsohvris. Usuti, et ristipuu lasõ-iq kadonul kodo kävvüq.
Setoq panniq ristipuu alaq mädänemä lautsilavvaq (kuulnulava lavvaq), kuulnuolõq ni kuulnu mõskmisõs pruugidu viha. Mõnikõrd palotõdi nuuq kombidõ perrä ärq[1].
Ristipuid
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kaeq ka
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Juhatusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Kokko pandnuq ni toimõndanuq Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükükoda. Lk 256
Kirändüst
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Marju Kõivupuu. Hinged puhkavad puudes. Huma, 2009. [ristipuiõ monograafia]
- Marju Kõivupuu. Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus. Akadeemia 1997, nr 1, lk. 35-61.
- Marju Kõivupuu. In memoriam Laatre ristipedajas. - Mäetagused, nr 16, lk. 117-119.
- Rosma ristimets Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu