Karula kivisõda
Karula kivisõda (ka Karula saiba- ja kivisõda) oll' 1784. aastaga suvõl sündünüq Karula kihlkunna talopoigõ vastanakkaminõ sõamehile.
Kuuli kats talopoiga, viil kats saiq rasõhõhe vika.
Miä juhtu?
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Päält Põh'asõta läts orjus kõrd kõrralt kõvõmbas. Sis panti manoq vahtsõnõ mass – pääraha. 1784. aastaga suvõl nakas' Karula kihlkunna rahvas vahtsõlõ massulõ ja kõvalõ orjusõlõ vasta. Tuu peräst tuudiq kümme talomiist vinne sõamiihi vaihõl Karula kerigu manoq, et näid vastanakkamisõ peräst rahva iin pessäq. Suuri massõ ja rassõ elo peräst vihalõ aetut Karula rahvast tull' kokko rohkõmb ku kiäkiq ülembist uutaq mõist'. A vihalõ aet rahvas läts, saibaq käen, sillakohtunigu manoq ja ütliq, et nimäq karistamist ei lupaq ja kinniq võeduq meheq piät vabas laskma. Mõnõq ütliq, et kiskvaq viil samal pääväl sillakohtunigu kõtu seest sooliguq vällä[1]. Talomeheq, kedä pessäq taheti, olliq esiq uma karistusõgaq nõun, et suurõmbat tüllü ja tapõlust ärq hoitaq.
Katõsa kinniqvõetut viist saiqkiq uma karisusõ kätte ja saiq vabas. A kats tükkü pidi viil 10 paari keppi saama ni puul aastakka kroonutüüd tegemä. Tuuperäst nakas' kokko tulnuq rahvas jälq vasta ja nõud' sillakohtunigu käest, et kats kinniq võetut miist antasõq vabas. Leitnant Gerassimov küsse tuu pääle, et ku rahvas nakkas kattõ miist timä käest ärq võtma, kas sis es saanuq neid kattõ miist säälsaman maaha tappaq. Sillakohtunik tuud lupa-as.[2]
Ülemb and' sõamiihile käsü keriguaiast vällä põllu pääle liikuq. Sis naksiq naasõq, kiä keriguaia müürü pääl saisiq, näid kivvegaq pilma ja üts soldan saiõ olalõ vika. Leitnant Gerassimov käsk' naisi pääle laskõq, a komando püssäkuuliq lindsiq üle rahva päie. 25 inemist panniq kivve ja nuiõgaq viil kõvõmbahe vasta. Komando saa-as püssi küländ kibõhõhe ärq laaditus ja näq pidiq taganõma ni näq jätiq kats miist ja sillakohtunigu maaha. Sillakohtunik käsk' komandol ritta saistaq, a leitnant Gerassimov tagasi paarsada sammu ni lask' rahva pihta. Kats nõnamiist kuuliq ja kats sai rasõhõhe vika. Tuupääle juusk' rahvas lakja, õnnõ ütsindä jäänüq sillakohtunik saiõ kõvva tappa. Kiäki naanõ tull' kinigaq timä manu ja taht' pääd lahki lüvväq. Õnnõ kohtunigu tiindre hoit' umma esändät nii pall'o, et tuud es sünnüq.
Perän tuudi sõaväke mano ja otsiti külli pite kõvõmbit taplõjit takan. Kõgõ rohkõmb viidi kinniq Kolga, Kibõra ja Paluotsa talo inemiisi. Karistusõ ala lätsiq ka kats naist – Nigula Tiio ja Nakatu Eeva.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.- ↑ Voolaisõ Paulopriit: Kaika- ja kivisõda Karulas 1784. a. Postimees (1886-1944), nr. 159, 15 juuni 1939. (DIGAR).
- ↑ Voolaisõ Paulopriit: Kaika- ja kivisõda Karulas 1784. a. Postimees (1886-1944), nr. 159, 15 juuni 1939. (DIGAR).