Mine sisu juurde

Karilatsi vabaõhumuusõum

Läteq: Wikipedia
Setomaa Śoo artikli om seto keeleh

Karilatsi Vabaõhumuusõum (1. hainakuu pääväni 2019 Põlva Talorahvamuusõum) om Kanepi vallah Karilatsi küläh ja om kõgõ suurõmp vabaõhumuusõum Lõuna-Eestih. 2015. aastagast pääle kuulus muusõum Võro Instituudi muusõumiosakunna mano.

Põhikirä perrä om muusõumi päämine ülesannõq: "Põlva maakunnah inemise ja timä elokeskkunnagaq köüdetüisi kultuuriväärtüsegaq matõrjaalõ korjaminõ, uurminõ ja alalõhoitminõ ni näütämine".

Muusõum esiq sais vana külä süäme pääl. Koolitarõ, magasiait, rahvamaja ni Punnagu talo ommaq kõõ olnuq ummi aoluuliidsi kotussidõ pääl.

Koolitarõ

Koolitarõ om muusõumi päätarõ. Sääl ommavaq näütüsetarõ; klassitarõ, miä om sisse säet nigu vanastõ koolih; oppaja tüü- ni magamistarõ. Tõsõh otsah viil üts näütüsetarõ, koh saa lukõq kooliharidusõ aoluust ni jutukõisi koolihkäümisest Võromaal. Tõsõ kõrra pääl om Valgõmõtsa kunstnigu Juhansoo Vanda nukakõnõ.

Edimene kuul alostõdi sinnäq 1766. aastagal. Parhillanõ koolitarõ om ehitet vana kooli asõmõ pääle ni sai valm's 1889. aastagal. Koolih oll' kats klassitarõ, elämiseq katõ oppaja jaost ni mõnõq sahvriq ja panipaigakõsõq. Ildaba om timmä mito kõrda ümbre tett.

Koolitarõ savvusann
Koolitarõ aidaq

Koolitarõ mano käüväq:

  • Koolitarõ (1889)
  • Oppajidõ tarõ (1927)
  • Ait-laut (1884)
  • Katõ ussõgaq ait (1897)
  • Savvusann (1899)
  • Keldri

Koolitarõ moro pääl saa kaiaq ka innitsit sõidumassinit: vankriq, sõiduvankriq, saaniq ni riiq.

Rehetarõ om muusõumilõ king't ni om ehitet arvadaq 1860. aastagal. Säält või kaiaq, kuimuudu inemiseq Võromaal 19. aastagasaal elliväq. Vällä om pant vanno põllotüüriistu ku egapääväst invõntaari.

Rehetarõ

Punnagu talo (Viro-Sepä talo) Punnagu talo oll' olõmah jo 19. aastagasaal. Täämbä saa sääl nätäq määne oll' elo 20. aastagasaal popsitaloh. Talo mano käve ka sann-sepikoda, a kuna tuu om palanuq, sis ommaq sepäriistaq kaemisõst lauta pantuq.

Punnagu talo
  • Koolitalo
  • Savvusann
  • Magasiait – ehitet 1879. aastagal ni om muusõumi kõqõ vanõmp hoonõh.
  • Valla- ni kohtomaja – ehitet 1880. aastagal magasiaida vahitarõst. 1880-1896 oll' taah vallamaja ni 1896. aastagast vaõstõmaja.
  • Tuulõveski - ehitet 1901. aastagal Prangli küläh.
  • Vahtsõnõ vallamaja - ehitet 1896. 1939. aastagast sai timäst rahvamaja.

Küläliseq saavaq viil kaiaq väikot Põlvamaa maketti ni nautiq Lõunõhummogu-Eesti ilosat luudust.