Kareva Doris

Läteq: Wikipedia
Kareva Doris

Kareva Doris (Doris Kareva; sündünüq 28. märtekuu päival 1958) om eesti luulõtaja, ümbrepandja ja toimõndaja.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kareva Doris opsõ 1966–1977 Talliina 7. keskkoolin ni 1983. aastagal lõpõt' Tarto Riikligu Ülikooli inglüse filoloogia ala pääl. 1982. aastagast pääle om tä kiränige liido liigõq. 1997–2002 ni 2011–2013 oll' tä Sirbi kirändüstoimõndaja[1], 2009–2010 aokirjä Meie Pere päätoimõndaja.

Tä oll' kirändüsrühmitüse Wellesti liigõq ja üts alostaja.[2]

Täl om üts lats.

Luudu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kareva om tõlknuq ja kirotanuq värsse, esseid, artikliid, näutemängõ ni muud. Timä luudut om ilmunuq mitmõn keelen: s'aksa, vinne, prantsusõ, roodsi, hollandi jne.

Tä om saanuq pall'o kirändüsavvohindo, näutüses Liivi Juhani luulõavvohind (1991)[3] Eesti Vabariigi kultuuripreemiä (1993 ja 2006), Valgõtähe IV klassi häätekõmärk (2003), Vilde Eduardi nimeline kirändüsavvohind (2003).[4]

Teosõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • "Päivapildiq" (1978)
  • "Üüpildiq" (1980)
  • "Pututus" (1981)
  • "Salamiil" (1983)
  • "Vari ja tolmahtus" (1986)
  • "Kuuhobõnõ" (1992)
  • "Maailma asõmõl" (1992)"
  • "Hingtsõõr" (1997)
  • "Mandragora" (2002)
  • "Ao münt" (2005)
  • "Tähendüseq" (2007)
  • "Deka" (2008)
  • "Perrealbum" (2015)

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Sirbist koondati Doris Kareva ja Tarmo Teder, postimees.ee
  2. https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3262
  3. https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/,
  4. https://elu.ohtuleht.ee/136823/doris-kareva-hammastus-oli-suur-otsisin-pinki-kuhu-maha-istuda-