Kanarik

Kanariguhäitsmeq

Kanarik (Calluna vulgaris) om kanarigu perrekunna liik. Kanarik kasus helehin kanaridõn, palõn ja soin Õuruupan ja Väikun-Aasian.

Tä pidä häste vasta mõtsapalamisõlõ ja om üts edimäidsi, miä palandu pääl üles tulõ.

Kanarigu puhmaq kasusõq hulgani üten ja nii om kasumisõ kotusõ pääl rassõ liikuq, ku terveq maa paksult kanarikku täüs om.

Kanarik kasus 20-50 cm korgõs. Leheq ommaq paari millimiitre pikkudsõq.

Kanarik häitses hainakuu lõpust rehekuu alostusõniq. Häitsmeq ommaq roosaq vai hellelillaq.

Kanarigu vili saa valmis süküskuun. Üten kanarigu puhman või valmis saiaq kooniq 90 000 seemet.

Kanarikku saa tarvitaq tsäi tegemises. Kanarigutsäi rahustas.

Kanarik om väega hää miikasv. Kanarigumiin om mõrksa maik.

Keskaon tetti kanarigust olut.

Kanarik om talvõl tähtsä süük põdrolõ, hirvile ja mõtsatsikolõ. Nuuri kasvõ sööväq hanõq.

Kanarik om Norra rahvalill.