Kaasani khaaniriik

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaasani khaaniriigi lipp.
Kaasani khaaniriigi sõameheq Oleariusõ Adama tettü pildi pääl 17. aastagasaast.

Kaasani khaaniriik (tatari keelen: Казан ханлыгы, Qazan Xanlığı) oll' keskao tatarlaisi riik Volga jõõ veeren ni Kaama ja Volga jõõ kokkosaamisõ kotusõ man. Kaasani khaaniriik oll' olõman aastagil 14381552.

Ku Tšingis-khaani luudu mongoli ilmariik' oll' lakja lännü, sõs sündü tuu põh'aõdaguosast Kuldhordi riik, miä läts' umakõrda lakja katõsas khaaniriigis. Noist olliq kõgõ võimsambaq Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik, Tsiberi khaaniriik ni Astrahani khaaniriik.

Kaasani khaaniriigi pääliin oll' Kaasan. Riiki valitsiq khaaniq, kiä olliq Tšingis-khaani perilidseq. Riigiusk oll' islam.

Kaasani khaaniriik oll' innidsõ Volga Bulgaaria maiõ vai parhilladsõ Tatarstani, Marimaa, Ts'uvassia ja Mordvamaa maiõ pääl. Khaaniriigilõ kuulu ka osa parhilladsõ Udmurtia ja Baškortostani maiõ.

Päält tatarlaisi valits' Kaasani khaan ts'uvassõ, marilaisi, ersäläisi, mokšalaisi, udmurtõ ja baškiirõ. Vähämbäq paiklikuq valitsõjaq ni pääliguq olliq näil uma rahva siast. Tuu ja kaq mõnõ muu as'a peräst arvatas mitmõq parhilladsõ Vinnemaa soomõ-ugri rahva hulgan Kaasani khaaniriigi aigu parõmbas ku Vinne tsaare võimu, miä tull perän.

Moskva-Vinne tsaar Ivvan IV Hirmsa võtt' ärq Kaasani linna 1552. aastaga rehekuun ja päält tuud lätsiq Kaasani khaaniriigi maaq Vinnemaa ala. Päält tuud oll' Vinnemaa valitsõjidõ avvunimmi hulgan ka "Kaasani tsaari" tiitli.

Kaardi pääl on halja värmiga Kaasani khaaniriigi piiriq aastagal 1500.