Kõrbaja nõkõs
Kõrbaja nõkõs (Urtica dioica) om nõgõsõliidsi sugukunna nõgõsõ perre mitmõaastaganõ katõkualinõ suvõhal'as hainkasv.
Nimitüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kõrbajalõ nõgõssõlõ om ant mitmit rahvaperätsit nimmi. Nimi kõrbaja nõkõs om ant timäle tuuperäst, timä "kõrbas" halusahe, ku tääd puttuq.
Kasvokotus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kõrbaja nõkõs kasus häste rammudsõ ni lapäsnigulidsõ maa pääl. Kasus häste maaväeliidsih mõtsoh: salo-, laanõ-, ujotus- ni loosikmõtsah, innekõkõ kuusistuh, lepistiguh ni pankrannaalotsih mõtsoh, pargõh ni niite pääl, sagõhe majjo ümbre, aioh, varõmih. Tedä om ka jõõpervi ni mereviiri pääl.
Pruukminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kõrbaja nõkõs om suurõ väärtüsega kasv eläjäsöögis, tä seeh om pall'o mineraalõ, C-vitamiini, hubliguhapast ni muud. Söödäkasvos om tedä tarvitõt rohkõmb ku 200 aastakka.
Kasvo om tarvitõt ka kivvu ja värmi saamisõs.
Vahtsit võssõ ni lehti tarvitõdas salatis. Kõrbajal nõgõssõl om suur söögiväärtüs ni hääq raviumahusõq.