Hornungi Johann

Hornungi Johann oll' Talliinan sündünüq kerigu- ja kirämiis.

Hornung oll' tähtsä (põh'a)eesti keele edendäjä, timä kõgõ tähtsämb tegemine oll' ladinakeeline põh'aeesti keele grammatiga „Grammatica Esthonica ...” (1693). Üten Adrian Virginiusega pand' tä põh'aeesti kiilde Vahtsõ Testamendi (1715).

Arvadaq, et Hornungi Johann oll' s'aksa verd. Tä oll' keriguopõtajas nii Karulan ku muial Võromaal – Harglõn ja Urvastõn. Põh'asõa tullõn pagõsiq mitmõq keriguopõtajaq kiä kohe sai. A timä jäi ka tuul rassõl sõa- ja näläaol Karula rahvast avitama.

Karula Hornungi eloaig jäi suurõ sõa sisse. Põh'asõa aigu panti tä mitu kõrda vangi. Kiäkiq Roodsi sõapäälik arvas', et tä nuhk ruutslaisi takan ja kand kõgõst vinne sõamiihile ette. Asja naati uur'ma. A tä oll' õnnõ üte Tarto kaupmehe kirä Riiga saatnuq. Egaq vindläsekiq tedä es usuq – panniq kah vangi ku näide meelest kahtladsõ.

Uma kandi rahval oll' siskiq viil usku tä õigladsõ meele sisse. Talomeheq käveq võimõ pallõman, et nuuq Hornungi vangist vallalõ lasõssiq. Kõrras lastigiq, a sis võtiq vindläseq tä vahtsõst kinniq. Vinnemaalõ timä kuuligiq.