Hiiomaa

Hiiomaa (ka Hiio saar) om suurudsõ poolõst tõnõ saar Eestin perän Saarõmaad.

Hiiomaa om Õdagu-Eesti saarõstigu põh'apoolitsõmb saar. Hiiomaa piirdüs lõunõhummogu puul Väinämerega, põh'a puul ja õdagu puul suurõmerega. Saart eräldäs Saarõmaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk. Hiiomaa üten ümbrekaudu saariga kuulus Hiiomaa valla kuunsaiso.

Saarõ suurus om 1018 km². Hiiomaal om pall'o puulsaari ja saari. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om Kassari (19,3 km²). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb Vohilaid. Hiiomaa kõgõ suurõmbaq puulsaarõq ommaq Tahkuna puulsaar saarõ põh'aosan ja Kõpu puulsaar saarõ õdaguosan.

Rannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn – Kõpu tulõtorn, miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl.

Suurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas – piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq.

Saarõ pääl eläs paarkümmend vahtsõst asustõdut Õuruupa naaritsat. Hiiomaal om kats kahru. Üle saarõ lääväq tähtsäq tsirkõ rändämise tiiq. Käina laht om Hiiomaa kõgõ tähtsämb tsirkõ pesä- ja piätümispaik.

Hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus Hiio maakunda ja aoluulidsõ Läänemaa ala.

2017. aastaga andmidõ perrä eläs Hiiomaal 9335 inemist.

Vana moodu perrä jagatas Hiiomaa neläst: Pühälepä kihlkund, Käinä kihlkund, Reigi kihlkund ja Emastõ kihlkund. Päält tuud om 50 ümbre hiidlaisi seltse, niguq ehthiidlasõq (Pühälepä kihlkunna rahvas), odratolgusõq (Käinä kandi rahvas), kohvilähkriq (Kärdlä liina rahvas) ja kassisaarlasõq (Kassari saarõ rahvas).

Tahkuna puulsaar
Tahkuna tulõtorn
Kõpu tulõtorn