Hiina tsitronväändik

Hiina tsironväändik (Schisandra chinensis) om väändiguliisi sugukunna mitmõaastaganõ liaan. Hiina tsitronväändigu luuduslinõ elomaa om Hummogu- ja Lõunõ-Hummogu-Aasian, a taad saa kasvataq ka Eestin.

Hiina tsitronväändigu varrõq ommaq 9–15 m pikäq ni ossaq läbimõõduga 1–2 cm. Kuur om noorõmbil kõllakas, vanõmbil tummõpruun. Leheq ommaq elliptilidse kujoga ni tsitroni hõnguga. Häiermäq ommaq valkjadsõ kooniq roosakadsõ tooniga. Viläq ommaq vereväq mar'aq, miä kasusõq ts'augan. Egän mar'an om kats seemend. Juurõq ommaq küländ maapinna lähkün.

Kasvataminõ

Vahtsit kasvõ kasvatõdas siimnest (nuuq piät inne külbmist olõma pikält läbi külmänüq), kasust vai juurõvõsost. Talvõl tulõ nuurt kasvo kattaq ni kasus tä aigopiten.

Nimitüs

Hiina tsidtruonväändigu nimitüs ütles kasvo kotsilõ, et tegemist om Hiina kandist peri tsitronihõngulidsõ väänpuhmaga. Kaso om kutsut ka ronijas magnoolias. Timä hiinakiilne nimitüs om Wu Vei Zi, miä tähendäs viiemaigulist ja näütäs timä marjo esiqerälist mekki, mink seen omgi tundaq viit esiq maiku: hapund, magõhõt, soolast, süüdüjät ja mõrro vai vihha.

Pruukminõ

Hiina tsitronväändikku pruugitas nii rohos ja söögis ku ka ilo peräst. Ilo peräst lastas täl ronniq puid ja majasaino piten inämbüisi lämmän ja pääväpaistõlidsõn paigan. Esimädseq mar'aq tulõvaq 5–6-aastadsõlt ni noid kor'atas põimukuust rehekuuni.

Süümine ja tervüse jovvutaminõ

Mar'ost tetäs mahla, sahvti, kisselit ja ka veini. Lehist, koorõst ja kuivatuist mar'ost tetäs tsäid.

Hapnõ-viha mao peräst marjo tuuralt pall'ond pruugida-ai. Et mar'aq ommaq tervüsele väega kasuliguq ni jovvutasõq ja virgutasõq taad kõvva, sis pruugitaski naid pall'o tervüse kimmätämises päält rassõt tõpõ vai ülepingõ aol. Et mar'aq andvaq pall'o joudu, sis pruukvaq Kavvõ-Hummogumaa jahimeheq kuivatuid marjo umil jahikäügel mõnikõrd ka päävädse söögi asõmal.

Ülearvo pall'o pruukmisõst või tullõq üliherevüs, tulõ-õi häste und, süä või minnäq rütmist vällä ja naha pääle või tullaq lüüv.