Hülgeq

Hülgeq vii veeren. Rauðisandur, Island.

Hülgeq vai hülgeliseq ('Phocidae') ommaq sugukund mereimetäjit, kua käüväq loivaliidsi alambseltsi. Hülgit om ilman 19 liiki. Nääq ommaq 1,2 kooniq 6,5 miitret pikäq ja ommaq 90 kooniq 3500 kilogrammi rassõq.

Nääq eläseq parralämmä- ja lõunanabavüü viiveerin, nii meren ku järvin (Laadoga, Saimaa ja Baikali järv). Hariligult eläseq nääq väikeisin rühmin, agaq suvõl ku nääq paaritasõq ommaq nääq suurõmbin rühmin ja lesätäseq laidõ vai kivve pääl. Sääl nääq ka poigisõq, ku näil olõ-õiq ijjä, mink pääl poigidaq. Nääq makasõq kuiva maa pääl vai helüseq vii pääl.

Hülgeq sööväq päämidselt kalla ja sälgroodsuldaq viieläjit. Nääq tegeväq ijä sisse hingämismulkõ ja ommaq vii all kooniq 15 minotit. Nääq lääväq vii alaq süvväq püüdmä kooniq 100 miitre süvvüste.

Hülgeq kilgutasõq, mäüräseq vai müügväq.

Hülgil om paks rasvakõrd, miä lupas näil elläq kõva külmä käen. Näil om kalg päälüskarv, aloskarva näil olõ-õiq. Osal hülgil om pujõl pehmeq valgõ titakarv. Hülgit jahitas rasva ja karva peräst.

Eesti hülgeq

Eestin eläs 3 liiki hülgit.

Hallhülge om 120 kooniq 195 tsendimiitret pikk ja 45 kooniq 130 kilogrammi rassõ, esädseq ommaq suurõmbaq. Nõna om pikk. 20. aastasaal oll' näide hulk hulga vähämbäs jäänüq, agaq noq, 21. aastasaal, näide hulk kasus.

Randalhülget vai randalit om Eestin harva nätäq, peräkõrd nätti tedä tan inne 20. aastasata, agaq tää om harilik muial maailman. Randalhülgel ommaq kõllakadsõq-halliq tummõq plakiq.

Viigerhülge vai viiger om Eestin kõgõ hariligumb hülge. Tää om 121 kooniq 135 tsendimiitret pikk ja 36 kooniq 113 kilogrammi rassõ, esädseq ommaq suurõmbaq. Nõna om täl tsõõrik ja kihä pääl ommaq kõllakadsõq-valgõq plakiq.

Välislingiq

Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/h%C3%BClglased1