Euperipatoides kanangrensis
Euperipatoides kanangrensis om küüdsikleläjide hõimkunda ja Peripatopsidae sugukunda kuuluja elläi. Inglüse keele perrä kutsutas küüdsikeläjit ka “sammõthussõs” näide pehmegese vällänägemise peräst. Näide iho pääl olõ-iq kõvva välimäst luukerre ja ihho katt ohkukõnõ kitiinist katõq. E. kanangrensis eläs Austraalia hummoguosan ni edimäst kõrda seletedi tedä 1996. aastagal.
Nigu kõik küüdsikeläjäq, eläs ka E. kanangrensis õnnõ maisõmaa pääl ja tälle om vaia elo jaos pallo vett, nii et näile miildüs elläq lõunõmaa vihmamõtsan määnüq puiõ pääl ja lehti pääl. Kõigil E. kanangrensise liiki eläjil ommaq 15 paari jalgo vai parapuudõ, jalgo otsan paar küüdsi (küüdsikelläi), mida nä pruukvaq nilbõ pinna pääl kävven. Näide ihho katvaq mehhanoretseptoriq, midä om vaia kumpmisõs. Pää man om paar tundlit ja näide otsan lihtsä ehitusegaq silmäq. Nä ommaq üüeläjäq ja murdjaq eläjäq, a näq olõ-iq kipõq egaq hää nägemisegaq. Saagi püüdmises ja hindä kaitsmisõs ommaq näil pää man tatinäärmeq, kost nä purskasõq limma vällä. Lima muutus õhu käen kõvas, hälväs saagi ärq ja tuu saa ärq süüdüs välänpuul kihhä. Nä sigineseq sugulidsõlt ja vaia om imäst ja esäst, seemendüs käü kihä sisen.