Alveri Betti
Alveri Betti (Elisabet Alver, 23. märdikuu 1906 Jõgõva – 19. piimäkuu 1989 Tarto) oll' Eesti luulõtaja, jutukiränik ja ümbrepandja.
Elolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Alver sündü raudtiitüülise suurdõ perrehe. Tä opsõ Tarto Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst, a jätť ülikoolinkäümise katśki ja alos' kirotamist hindäperi.[1]
Uma kiränigutüüd alost' tä lühküjutuga "Liivi Deediviidi" (1927). Teosõga "Tuulõarmukõnõ" võit' tä II avvuhinna romaanivõistlusõl "Luudus".[1]
Timä kõgõ tähtsämb ümbrepandminõ on Puškini Aleksandri "Jevgeni Onegin" (1964).
Aastagal 1934 sai Eesti Kirämiiste Liido liikmõss. Alver oll' ka rühmä Arbujad liigõq.
Jõgõvahe om timänimeline muusõum ja mälehtüsmärk.
Looming
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Timä luulõlõ om loomuperäline pilkus, kirriv sõnatarvitaminõ ja inimluumu süvähüse hää tiidmine. Näutüses om tä kirotanuq luulõraamatuq "Tolm ja tuli", "Elohelbeq" ja "Tähetunń".