Mine sisu juurde

Agenda Parva

Läteq: Wikipedia
"Agenda Parva" edeleht

„Agenda Parva“ om edimäne alalõ ollõv raamat, kon om seen lõunaeesti keelen trükitüt teksti ja tuud või pitäq tarto kiräkeele algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotõt Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, tarto, poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuiitõ kolleegiumi ja tõlkõseminääri tüü aastil 1583–1625. Teosõ tekij om tiidmäldäq, a autor' või ollaq Wilhelm Buccius (Bock, 1585–1643) Hallistõst.

„Agenda Parva“ kiräviis' om esiqmuudu ja lätt lahku nii tuuaigsõst s'aksaperätsest põh'aeesti ku illatsõmbast lõunaeesti umast. Keelelidselt om tekst 20. aastagasaa algusõ Õdagu-Võromaa ja Lõuna-Tartomaa keele muudu, a teosõ murdõtaustas om pakut ka Mulgi keele alla.

Teosõn om mitu tarto kiräkeelele umast juunt. Peräsilbin tarvitõdas o-d, näütüses sõnan sinno, kuikiq taad sõnna üteldi 19. aastagasaa Tarto- ja Õdagu-Võromaal vällä u-ga: sinnu. Hellü õ kirotõdi e-ga (ensas ’õndsas’), edepoolist e-d panti kirja e-ga või poolaperädse ie-ga. Ülipikkä hellü märk' tsirkumfleks ˆ helü pääl (eên ’iin’). Kurgupeethellü ei olõq teossõn märgit. Ütenkäänüse tunnus -ga om sõna man jakukriipsiga (nenä-ga ’nõnaga’). Tekstile om umanõ kimmäs ä-harmoonia kolmanda tsilbini vällä (ristmätä ’rist'mäldäq’).