Afantaasia
Afantaasia om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist ettekujotust. Säändseq inemiseq ei saaq ette kujotaq midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra näko vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq naid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esikiq parõmb ku tõisil.
Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhe nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om.
Afantaasiat om arvadaq 1–4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq naidõ katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotõllaq hellü, pututust vai maiku.[1][2]