Abruka
Abruka (s'aksa keelen Abro) om saar Liivi lahen Saarõmaa lõunõranna lähkün Saarõmaa vallan Roomassaarõst 5 kilomiitret lõunõn.
Abruka om suurusõ poolõst 11. saar Eestin. Abruka pindala om 9,28 km², a üten Vahasõ, Kasselaiu ja Tsirgusitamaa väikeisisaariga 10,1 km².
2011. aastaga saisoga elli saarõ pääl 16 inemist.
Abrukat om nimmat edimäst kõrda 1552. aastagal kujon Abrow.[1] 1798. aastagast om peri nimekujo Abro.[2] Abruka nimi või tullaq nimest Apro, Aproi, Aapro < Aabram vai kujost Haproi, Haprukka vai abr madalat maad tähüstänüst sõnast, nigu abrikas tähendäs madalat vesist kotusõt hainamaal vai suun.[2]
Abrukal kasus liigirikas Eestin harv Kesk-Õuruupa sorti varik. Varigu päämidseq puuliigiq ommaq tamm, lõhmus, saarna ja vahtra. Abrukalt om lövvet 13 kaitsmisalost kasvoliiki. Abrukal ommaq hoimastaja varõspüdse ainukõsõq kasumispaigaq Eestin.
Abrukal ommaq kah kats kaitsmisalost kivimüräkut.
Edimädseq teedüseq Abruka kotsilõ om peri keskaost, ku Abruka käve Saarõ-Õdagu piiskopkunna ala. Saarõ pääl nakati suvõl kasutama hobõsit. Ildampa tetti sinnäq kah väikene mõisa.
Abrukalt ommaq peri kirämeheq Jüri ja Ülo Tuulik. Abruka elost om umin romaanõn kirotanuq Albert Uustulnd. Salme Tuulik om loonuq "Abruka valsi".
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Marja Kallasmaa. "Saaremaa kohanimed I" Eesti Keele Instituut. 1996
- ↑ 2,0 2,1 Eesti kohanimeraamat, lk. 25
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Marje Mari Tuulik, Tiiu Viirand. "Abruka ajast aega." Abruka Muuseumi Selts. 2011
Lingiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]