Võismõlill

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Harilik võismõlill Taraxacum officinale

Võismõlill (võidlill, võidninn, võiulill, võismõninn, võiuhain) om kõlladsõ häitsmega lill, miä kasus 50 – 70 tsendimiitre pikkudsõs. Lillil om kihvtine piim-mahl. Võismõlill häitses hariligult lehekuun, ku ämmäleht joht häitse-i. Tõõnõkõrd häitses võismõlill ka piimäkuun, hainakuun ja harva ka tõist kõrda põimukuun vai süküskuun.

Kasvol om pikk oosikanõ häitsmevars ja jämme pikk juur. Juur on hariligult karvanõ. Ütel võismõlilli kasul või ollaq kooniq 7000 seemend.

Võismõlilli om armõdu hulga egäl puul, ynnõ Antarktikan olõ-i ja Afrikan om veidüq. Eestin om võismõlill harilik kasv ja tuud om pääaśaligult sääl, koh om hulga inemiisi: nurmõ- ja tiiveerin, aian, pargin, kar´amaal, a ka luudusõn, sääl kon inemiisi olõ-i.

Kasv om hää süüt kasvosüüjäle eläjäle ja mutiguq saavaq võismõlillelt hulga nektärit. Ku võismõlilli juurõq ärq praatiq, saa naist kohvi.