Upin

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Ubinaq
Mõtsiguq ubinaq
'Rubin'
'Red Delicious'
'Golden Delicious'
'Granny Smith'
'Braeburn'
'Fuji'
Eestin arõtõt 'Tellissaarõ'.
Ubinidõ pakmisliin
Kuivaduq ubinaq
Ubinasiidri ja -mahl
Ubinakuuk

Upin om puuvili, taa om uibu vili.

Aougu[toimõndaq]

Inemiseq ommaq ubinit söönüq jo tuhandit aastit. Seeniq kõgõ vanõmbaq kivistünüq ubinaq ommaq lövvedüq Çatal Hüyükist Anatooliast ja nuuq ommaq peri aastagast 6500 i.m.a. Inne aiaubinit seiq inemiseq mõtsikit ubinit. Edimädseq tiidmiseq ubinidõ kasvatamisõst ommaq peri Anatooliast ja Mesopotaamiast 2. aastagatuhandõst i.m.a. Keskaol kasvatõdi ja arõtõdi ubinit põhilidsõlt kluustridõ aioh.

Ubinasordiq[toimõndaq]

Maailman tundas päält 30 000 ubinasordi, a inämbüs maailma ubinasaagist tulõ veitüst arvost sordõst nigu näütüses: Põh'a-Ameerikast peri 'Red Delicious', 'Golden Delicious', 'McIntosh' ja 'Jonagold' vai Austraalian arõtõt 'Granny Smith'.

Ubinidõ tuutminõ[toimõndaq]

Seo ilma aigo kasvatõdas ubinit pia terven parralämmävüün ni mõnõn troopigavüü mägipiirkunnan. Maailma kõigist puuvil'ost kasvatõdaski ubinit parhilla kõgõ inämb. 2007. aastagal läts' ubinidõ kogotoodang müüdä esiki apõlsiinist, miä oll' kavva aigo olnuq kõgõ kasvatõdumb puuvili. 2008. aastagal olliq kõgõ suurõmbaq ubinakasvatajaq maaq Hiina, USA ja Poola.

Ubinaq Eestin[toimõndaq]

Ka Eestin süüdi algusõn mõtsikit ubinit. Aiaubinaq tulliq edimält kluustriaidohe 13. aastagasaal, mõisaaidohe 16. aastagasaal ja taloaidohe 18. aastagasaa lõpust.

Kõgõ inämb kasvatõdi Eestin ubinit inne II ilmasõta. Viimätsel aol om ubinit naat kõrrast veidemb kasvatama. Ku 1993. aastagal kasvatõdi Eestin 40 037 tonni ubinit, sis 2009. aastagal õnnõ 5446 tonni. Vähänemise pääpõhjusõs ommaq arvadaq meile välämaalt sissetuuduq ubinaq.

Upin ku sümbol[toimõndaq]

Upin, esiqeränis verrev, sümbolisiir armastust ja viläkust ni om Venusõ võrdkujo. Kullatsit ubinit om Skandinaavia mütoloogian peet igävedse nuurusõ vil'os.

Kaeq viil[toimõndaq]