Rapuntsli

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Rapuntsli kujo S'aksamaal Dresdeni vana turu pääl .

Rapuntsli (ATU 310) om s'aksa jutus, mink kirotajis olliq Jacob ja Wilhelm Grimm.

Edimäne tõsõnd[toimõndaq]

Rapuntsli vanõmbaq olliq talopojaq, kiä elliq nõia maiõ kõrval. Tä imä oll' rassõjalalinõ ja täl tull' himo nõia aian kasuvidõ rapuntsli-nimelidsi aidviljo perrä. Esä läts' nõia aida vargilõ ja jäi vaihõlõ. Karistusõs käsk' nõid täl ääsäq sündünü latsõ hindä mano tuvvaq ja esä pidigi taad tegemä.

Rapuntsli-luu postmargiq S'aksa DV aost

Nõid võtt' rapuntsli hindä mano ja kasvat' timmä ku hindä last. Ku rapuntsli oll' 12-aastanõ, pand' nõid tä kinniq torni, minkast es saaq kõrvalidsõ abita üles egaq alla ronniq. Rapuntsli elli sääl vangistusõn.

Rapuntslil olliq väega pikäq hiussõq. Ku tä naaq aknõst vällä lask', küündüq naaq maani ja nõid rubõ hiussit müüdä üles. Õdagu, kui nõid kodo tagasi tull', hõigaś tä: „Rapuntsli, Rapuntsli, lasõq hindä hiussõq alla!“. Rapuntsli tekk' taad ja nõid rubõ lossi.

Ütskõrd kullõl' ja näkk' üts nuurmiis, kuis nõid hõik' Rapuntslit, tuu lask' hiussõq aknõst vällä ja nõid rubõ naid müüdä üles. Printsi naaś asi huvitama ni järgmädsel pääväl, ku nõid oll' ärq lännü, ast' prints torni mano ja hõigaś nõia lausõ. Rapuntsli lask' hiussõq aknõst vällä ja prints rubõ naid müüdä üles. Niimuudu trehvssiq nä peräst taad pall'o kõrdo ja astiq sagõhõlõ vaihõkõrda, kooniq Rapuntsli jäi rassõjalalidsõs.

Ütel pääväl küsse nõid Rapuntslilt, mille tä rõivaq ommaq nii tihhelt kõtu ümbre. Nõid sai arvo, et Rapuntsli om rassõjalalinõ ja neio tunnist' tälle prindsi külänkäügiq üles. Nõid sai vihatsõs, lõigaś Rapuntslil hiussõq pääst ja saat' neio lähkühe kõrbõ. Järgmädsel pääväl, ku prints hõigaś Rapuntslit, lask' nõid Rapuntsli hiussõq vällä. Prints rubõ naid müüdä üles. Ku tä näkk' ülevän nõida, sattõ tä jahmahtusõst alla nõglapuhma ja tsusaś silmäq pääst.

Nägemäldäq hulkõ prints müüdä ilma, kooniq tä trehväś Rapuntsli mano. Rapuntsli pisaraq sattõq prindsi silmile ja prints sai nägemise tagasi. Prints vei Rapuntsli hindäga üten. Miä sai näide latsist ja nõiast, ei tiiäq.

Illadsõq muudatusõq[toimõndaq]

Peränpoolõ peeti halvas kynõldaq prindsi ja Rapuntsli vaihõkõrrast ja Rapuntsli rassõjalalidsõs jäämisest. Taa asõmõl sai nõid prindsist teedäq sis, ku Rapuntsli timält küsse, mille printsi om kergemb hiussitpiten üles sikutaq ku nõida.

Ildampa panti jutusõhe mano ka kotus, et nõial sattõq Rapuntsli hiussõq aknõst vällä ja tä es saaki tuuperäst inämb tornist vällä.