Pythagoras

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Pythagoras

Ὁ Πυθαγόρας ὁ Σάμιος

Kapitolinischer Pythagoras adjusted.jpg
Pythagorasõ rõnnakujo Kapitooliumi muusõumin Rooman
Sündünüq 580 i.m.a. ja 572 i.m.a. vaihõl
Koolnuq 500 i.m.a. ja 490 i.m.a. vaihõl
Ammõt matõmaatik ja filosuuf

Pythagoras Samosõlt (kreeka keelen Ὁ Πυθαγόρας ὁ Σάμιος, sündünüq 580 ja 572 vaihõl i.m.a., koolnuq 500 ja 490 vaihõl i.m.a.) oll' Vana-Kreeka matõmaatik ja filosuuf nink pütagoorlusõs kutsut usuliikmisõ põh'andaja. Pall'oq pidäväq tedä suurõs matõmaatikus, müstikus ja tiidläses, saman ku tõsõq jälq ommaq timä saavutusõq matõmaatigan ja filosoofian kahtlusõ ala säädnüq. Herodotos om tedä kutsnuq "kõgõ võimõkambas filosoofis kreeklaisi hulgan".

Kõgõ inämb tundas tedä Pythagorasõ teoremi perrä, miä om timä perrä nime saanuq. Pythagoras ja timä opilasõq usksõvaq, et kõik om köüdet matõmaatikaga, et arvoq om kõgõ ülemb tõtõ nink et matõmaatiga abiga om võimalik kõkkõ ette arvata ja mõõta. Iamblichusõ sõnno perrä ollõv Pythagoras ütelnüq, et "arv om kõiki kujodõ ja ideede valitsõja nink jumalidõ ja deemonidõ põhjus".

Tä oll' edimäne inemine, kiä kuts' hinnäst filosoofis, tarkusõ armastajas. Kahjos om Pythagorasõst väega veidüq teedäq, s'ollõ et timä kirotusõq olõ-iq alalõ püsünüq. Pall'o saavotusõq, midä peetäs timä ummis, võivaq tegligult ollaq timä sõpro vai opilaisi umaq.

Pythagoras (raamaduga miis) oppas Ateena koolin muusigat, Raffaeli maal