Nägemine

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Nägemine om üts viiest meelest. Nägemise riistaq ommaq silmäq.

Nägemine om inemisel kõgõ kallimb miil, tuuperäst om meil ka pümmit inämb hallõ kui noid, kiä kuulõ-iq. Nägemise joud või mitmõt viisi ja mõnõsugutsõ haigusõ läbi vähändetüs saiaq ehk kogoni ärq kistudaq. Nii või kas välimätse vigastamisõ ehk sisemätse haigusõ läbi silmä sarvnahk tumõdas ehk kogoni läbipaistmatas minnäq ehk jälq või nahk pääle kassuq, nii et valgusõ joonõq inämb häste ehk sukugi läbi paistu-iq. Niisamatõ või ka silmäterä kokko kassuq ja om sõs valgusõl ka võimata silmä siaq ja silm jääs pümmes. Kui lins tumõdas ja hahas lätt, piät inemine ka pimedäs jäämä, ent säänest pümedüst võivaq arstiq ärq parandadaq. Nimäq võtvaq linsi vällä ja andvaq inemisele sõs prilliq, miä niisama võlvit ommaq kui silmä lins. Ent kui nägemise närv kuigi ärq om rikkunu ja silm s'odaviisi pümmes om jäänüq, olkõ ka et tä päält nätäq kogoni terveq om, sõs ei saaq inemisele inämb silmänägemist. Sääne pümedüs om parandamadaq.

Mõnõq inemiseq, esierälikult vanaq inemiseq, ei näeq lähükeste, ent kavvõdõhõ nägeväq nimäq väega häste. Sääntsit nimitetäs kavvõdõhõ nägijäis ehk pikä nägemisega. Mõnõq jälq nägeväq lähükeste väega häste, ent kavvõdõhõ sandistõ. Nuuq ommaq lähükeste nägijäq ehk lühkese nägemisega. Nuuq silmä viaq tulõvaq vigalidsõst linsist ja sarvnahast. Ommaq lins ja sarvnahk väega kumõraq, sõs lätt nägemine lühkeses, ent ommaq nimäq väega veidüq kumõraq, sõs näge silm kavvõdõhõ parõmbuisi. Prilli läbi võivaq nuuq viaq väega häste parandõdus saiaq ja andasõq kavvõdõhõ nägijäle kumõraq prilliklaasiq, ent lähükeste nägijäle sääntse, miä keskest ohukõsõq. Kavvõdõhõ ja lähükeste nägemine või ka muust süüst tullaq, nimelt ka tuust, et lins häste ei liiguq ehk kuigi võõrildõ sais.

Kirändüs[toimõndaq]

  • Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.