Malaaria

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Malaaria vai halltõbi om külgenakkaja tõbi, midä tekütäs protist Plasmodium. Tedä om pall'o lämmin maiõn, nii Ameerikan, Aasian ku Afrikan. Ega aastak põdõ halltõpõ 350–500 miljonit inemist nink tuu kätte koolõs 1-3 miljonit inemist (päämädselt Afrikan).

Halltõbi Eestin[toimõndaq]

Arvada, et Eestin oll' halltõbi levinü vähämbält keskaol. Kimmäst teedüst tõvõst om alatõn 18. aastagasaast. Toona arvati halltõvõ põhjustajas kurjõ vaimõ, halba õhko, võlss süüki, külmetämist ja hiitümist. 1827–1830 oll' Lõunõ-Eestin suur halltõvõepideemiä ja ohvridõ arv küündü 5%-ni kõiki kuulnuidõ arvost (mud'o oll' tuu 0,3-0,4%).

Rahvajuttõ halltõvõ kotsilõ[toimõndaq]

I[toimõndaq]

Mõisaherr põdõsi 12 aastat halli. Es mõistaq kiäki rohto anda. Sõs oll jo nii kõhn, et tütrik pidi üüse man olõma. Lõppi joogivesi är. Olnuq talv. Tütrik lännüq vällä, pannu lummõ ala ja kusnuq pääle. Et mis taa haigõ inemine õks aru saa. A mõisnik saanuq tuust terves. Hall ütelnüq [tütrikulõ], et: "Miiq olõ jo 12 aastat üten elänüq ja sa lahutit miiq ärq." Sõs kingit tütrikulõ pikk kuldkett. Tütrik küsse targa käest, et kas tä või ketti kaala panna. Tuu käsnüq inne uibo otsa panna. Tütrik pannuki. Tõsõl pääväl oll uibo nigu poolõs lõigat.

Tütrik sai sõs vallalõ. Es saa sõs inämp midägi [haigusõvaim tälle kurja tetäq].

ERA II 160, 473/4 (36) > Vahtsõliina kihlkund ja vald, Vana-Saalussõ as., Laanõ t. - I. Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937).


II[toimõndaq]

Unonaane mul kõnõl', täl vanaimä, tuu kõnõlnuq, et vanasti olli halltõbi, huigas imä häälega. Temä oll paenu ärq - vanast olliq õlgkatusõq, tä olli pagõnu kahrupersehe. Hall olli huiknu: "Liisu-ks uu, Liisu, uu!" Tä olli mõtõlnuq, et vaest om ka imä, hõigas' vastu. Sis oll hall säläh, raput'. Tuu olli Haanja puul.

RKM II 364, 391/2 (1) < Vahtsõliina kihlkund, Miss'o vald, Kivioru külä - K. Salve < Therese Raudmann, s. 1904.

Välislink[toimõndaq]