Kreutzwaldi Friedrich Reinhold

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kreutzwaldi Friedrich Reinhold

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kreutzwald-köler.jpg
Kreutzwald lugõ "Kalõvipuja" käsikirja. Köleri Johanni maal.
Sündünüq 26. joulukuu päiv 1803
Jõepere mõisa, Kadrina kihlkund, Viromaa
Koolnuq 25. põimukuu päiv 1882
Tarto
Ammõt kirämiis ja tohtri


Kreutzwaldi Friedrich Reinhold (Friedrich Reinhold Kreutzwald, sündünüq 26. joulukuu pääväl 1803 Jõepere mõisan Kadrina kihlkunnan Viromaal, koolnuq 25. põimukuu pääval 1882 Tarton) oll' eesti kirämiis ja tohtri.


Elokäük[toimõndaq]

Kasvi Kaarli, Hageri ja Ohupere mõisin, oppõ Rakvere köstre Gööki algkoolin 1815-1817, kreiskoolin 1817-1818, Tallinna kreiskoolin 1819-1820, kaupmehe opilanõ Tallinnan 1818-1819. 1823 tekk' Tallinnan kodo-oppaja katsmisõ, tüüt' kodo-oppajan Tallinnan ja Peterburin 1823-1826. Aastagil 1826-1833 oppõ Tarto Ülikooli meditsiinitiidüskunnan.

1833. aastagal lõpõt' keisriligu Tarto Ülikooli, samal aastagal nakas' Võro liinan tüüle tohtrin. Kirot' rahvavalguslikkõ teossit ja toimõnd' maarahva kasulist kallõndrit („Ma-rahwa Kassuline Kalnender“). Timä tõlgidu jutuq „Reinuvatõr Repän“ ja „Kilplasõq“ ommaq seo ilma aigu latsiraamaduq. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogo „Viru lauligu lauluq“, poiim „Lembitu“), miä tuginõs saksa näüdüssele, oll' eesti luulõlõ suur tähtsüs.

Timä pääteos, rahvaluulõainõist tüüdeld rahvuseepos „Kalõvipoig“, sai eesti rahvuslidsõ kirändüse alostalas. Rahvaluulõlõ tugõhõsõq ka „Eesti rahva innemuistidsõq jutuq“. Naid juttõ niguq ka „Kalõvipoiga“ om tõlgit mitmõhe võõrkiilde.

Kreutzwaldi looming mõotas jovvulidsõlt tervet rahvuslidsõ liikmisõ ao vaimoello. Oll' Opatu Eesti Seldsi avvoliigõq aastagast 1849, Soomõ Kirämiihi Seldsi korralinõ liigõq aastagast 1855, Ungari Tiidüisi Akadeemiä väläliigõq aastagast 1871.

Elli surmani Tarton väümiis Blumbergi man. Kreutzwald om matõt Tarto Raadi Vana-Jaani kalmuaialõ. Võro liinan om Kreutzwaldi majamuusõum.

Eräslist[toimõndaq]

Vanõmbaq: esä - Reinholdsoni Juhan (1766-1832), kängsepp, ildampa Rakvere kihlkunna Kaarli mõisa aidamiis. Vabastõdi perüsorjusõst 1815. aastagal; imä - mõisanäüdsik Ann (1770-1846). 18. põimukuu pääväl 1833 võtte naasõs Saedleri Marie Elisabethi (1805-1888), hähäq olliq Viru-Nigulan. Latsõq: tütreq - Adelheid Anette(1834-1895) ja Marie Ottilie (1836-1851) ja poig Friedrich Alexis (18451-910).


Teossõq[toimõndaq]

  • „Wina-katk“ (1840)
  • „Sippelgas“ I-II (1843-1861)
  • „Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust.“ (1847)
  • „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“ (II-I vihk) (1848)
  • „Reinovadder Rebbane“ II osa (1848)
  • „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“ (III-V) (1849)
  • „Risti-sõitjad“ (1851)
  • „Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt“ (1851)
  • „Kalevipoeg“ (18571-861)
  • „Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud“ (1857)
  • „Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja Wanad laulud“ I:1860, II: 1864
  • „Angervaksad“ (1861)
  • „Viru lauliku laulud“ (1865, 1926, 1946)
  • „Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud“ III (1866)
  • „Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust“ (1869) (terviktekst)
  • „Rahunurme lilled“ I 1871, II 1875
  • „Lembitu“ (1885)
  • „Kodutohter“ (1879)
  • „Teosed“ (1953)

Käsiraamaduq[toimõndaq]

  • „Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest“ (1854)
  • „Kodutohter“ (1879)

Toimõndanuq[toimõndaq]

  • „Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat“ (1844)

Mälehtüse hoitminõ[toimõndaq]