Kaplinski Jaan
| Kaplinski Jaan
Jaan Kaplinski | |
|---|---|
 | |
| Sündünüq | 22. vahtsõaastakuu päiv 1941 Tarto |
| Koolnuq | 8. põimukuu päiv 2021 |
| Ammõt | kiränik, tõlkja, kultuurikriitik, mõttõtiidläne |
| Abikaasa | Toomõti Tiia |
| Latsõq | Kaplinski Maarja, Kaplinski Lemmit, Kaplinski Lauris, Toomõti Ott-Siim, Toomõti Elo-Mall, Lilli Märt-Matis |
| Sugulasõq | esä Kapliński Jerzy, imä Kaplinski Nora |
Kaplinski Jaan (Jaan Kaplinski, sündünüq 22. vahtsõaastakuu pääväl 1941 Tarton, koolnuq 8. põimukuu pääväl 2021) oll' eesti kiränik, tõlkja, kultuurikriitik ja mõttõtiidläne.
Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Kaplinski Jaan lõpõt' 1958 Tarto 1. Keskkooli ja oppõ 1958-1964 Tarto Ülikoolin romaani filoloogiat. Pääle tuud oll' tä mitmõn ammõtin. Ildampa sai täst vabakutsõlinõ kiränik.
1968. aastagast oll' Kaplinski Eesti Kiränike Liido liigõq. 1980. aastagal oll' tä üts kuulsa 40 kirä kokkopandjit. Tä kirot' kirä edimädse variandi, miä tõi üten läbiotsmisõ ja ähvärdüisi. Eesti vahtsõ hindäperi ao algusaastil oll' Kaplinski poliitik ja kuulu 1992-1995 Eesti Vabariigi Riigikokko. Kaplinski Jaan elli uman talon Vana-Tartomaa piiri pääl vasta Võromaad.
Imä Nora Kapilinski (Raudsepp) om peri Eoste küläst, Taivaskua lähedält. Sääl sugulaisi man oll latsõiän suviti Jaan. Tollõst om raamat „Latsepõlve suve“. Jaan Kaplinski kynõl ummist Võromaa juurist Kaika suvõülikoolin Pikäkannun 2001. aastagal. [1]
Looming[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Luulõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Jäljed allikal (1965)
- Kalad punuvad pesi (1966)
- Tolmust ja värvidest (1967)
- Valge joon Võrumaa kohale (1972)
- Ma vaatasin päikese aknasse (1976)
- Uute kivide kasvamine (1977)
- Raske on kergeks saada (1982)
- Tule tagasi helmemänd (1984)
- Õhtu toob tagasi kõik (1985)
- Käoraamat. Luulet 1956–1980 (1986)
- Hinge tagasitulek (1990)
- Tükk elatud elu. Tekste 1986–1989 (1991)
- Mitu suve ja kevadet (1995)
- Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995–1997 (1998)
- Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles)
- Vaikus saab värvideks (2006)
- Teiselpool järve (2008)
- Tiivulise sõrme jälg (avaldamata, vene keeles)
Proosa[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Kust tuli öö (1990)
- Teekond Ayia Triadasse (1993)
- Jää ja Titanic (1995)
- Silm / Hektor (2000)
- Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000)
- Kajakas võltsmunal (2000)
- Isale (2003)
- Seesama jõgi (2007)
- Jää ... (2009)
- Jutte (2014)
- Latsepõlve suve (2019)
Näütemänguq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- "Neljakuningapäev" (lavastatud aastal 1977, raamatuna ilmunud 2015)
- "Liblikas ja peegel" (kirjutatud aastal 1980)
Latsiraamaduq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga
- Udujutt (1977)
- Kes mida sööb, kes keda sööb (1977)
- Jänes (1980)
- Jalgrataste talveuni (1987)
- Kaks päikest (2005)
- Põhjatuul ja lõunatuul (2006)
Artikliq ja esseeq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Poliitika ja antipoliitika (1992)
- See ja teine (1996)
- Võimaluste võimalikkus (1997)
- Usk on uskmatus (1998)
- Euroopa piirid ja piirivalvurid (EE 2003)
- Kõik on ime (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004)
- Paralleele ja parallelisme. (Artiklid ja killud. Sarjast "Kaasaegne mõte.") Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. 276 lk. ISSN 1736-3136. ISBN 978-9949-19-040-9
- Eesti, estoranto ja teised keeled (2020)
Artikliid perioodikan
- Eesti ja Eurussia..., EPL.ee, 9. september 2009
- Müür ja karneval, EPL.ee, 10. november 2009