Iraani kiltmaa

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Iraani kiltmaa

Iraani kiltmaa om kiltmaa Iin-Aasian, Iraani, Afganistani ja Pakistani alal. Timä suurus om 2,7 mill'onat km², hummogust õdaguhe om 2500 km, põh'ast lõunahe 1500 km. Põh'aõdagun putus tä kokko Armeeniä mägismaaga, põh'ahummogun (Hindukuši kaudu) Pamiiri mägismaaga. Muial ommaq tä veeren mägestiguq (hariligult 2000-4000 miitret korgõq), miä lääväq üle madalikõs vai ommaq mere veeren. Nuuq veeremägestiguq ommaq Elburs (kõgõ korgõmb mägi sääl om Damavand, 5604 m), Kopetdag, Zagros, Makran ja Suleiman. Kiltmaa siseosan ommaq mäkiahilaq ja näide vaihhõl, 500-2000 m korgutsõl oroq, kost vesi vällä joosõ-iq ja kon om hulka soolajärvi.

Iraani kiltmaal om väega kuiv sisemaa ilm. Hainakuun om lämmind keskmädselt 40 kraati, vahtsõaastakuun külmä kooni 30 kraati. Siseosan satas 50-100 mm aastagan.

Iraani kiltmaal ommaq päämädselt puulkõrbõq ja kõrbõq. Kõgõ suurõmbaq kõrbõq ommaq Dašte Kavir, Dašte Lut ja Dašti Margo. Jõki om veidüq: Helmand, Safidrud, Harirud jt. Maiõ pääl, midä noidõ viiga nessütedäs, kasutõdas tsitruisi, datlipalmõ, puuvillapuhmõ, maisi ja muud.

Elbursi mäeq

Zagrosõ ja Elbursi veeren löüdüs maa sisen naftat.