Eger

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Eger

Hungary Eger Dobo ter.jpg
Dobó Istváni mälehtüsmärk liina pääplatsi pääl
Maa: Ungari
Suurus: 92 km²
Elänikke: 56 530 (2011)


Eger om suurusõ poolõst tõnõ liin Põh'a-Ungarin, Hevesi maakunna keskus. Eger om Mátra mäkist hummogu puul. Eger om kuulsa uma kandsi, lämmäviibasseine, aoluuliidsi huunidõ (muuhulgan kõgõ põh'apoolitsõmba türgü minareti) ja veini poolõst. Kõgõ kuulsamb Egeri veinisort om Egri bikavér ('Egeri pulliveri').

Egerin om Eszterházy Károly korgõkuul. Sääl opati innembide päämädselt oppajit, täämbädsel pääväl opatas sääl egasugutsit muid asjo kah.

Nimi[toimõndaq]

Arvatas, et nimi Eger tulõ ungarikeelitsest sõnast égerfa (lepäpuu). S'aksa keelen kutsutas liina Erlau, ladina keelen Agria, serbiä ja horvaadi keelen Jegar / Јегар vai Jegra / Јегра, tsehhi ja sloveeni keelen Jager, slovaki keelen Jáger, poola keelen Jagier ja türgü keelen Eğri.

Aolugu[toimõndaq]

Egerin om elet joba kiviaost pääle. Egeri liina lõi 10. aastagasaal Ungari edimäne kuning István (997–1038), kiä asot' sääl piiskopitooli. Egeri edimäne katõdraal ehitediq kandsimäele, sinnäq, kon prõlla om Egeri kants. Egeri liin naas' tuu katõdraali ümbre kasuma ja tuust aost pääle om tähtsä usokeskus Ungarin. 14.-16. aastagasaal läts' liinal väega häste. Umbõs tuul aol sai sääl tähtsäs veinituutminõ, minka poolõst liin om täämpädse pääväni kuulsa. 18. ja 19. aastagasaal lasiq Egeri piiskopiq ehitäq pall'o ilosit huunit.

Naasõq Egerit kaitsman (1552). Székely Bertalani maal.

Kui türkläseq vallutiq Kesk-Ungari, oll' Eger tähtsä piirikants, midä ungari väeq suudiq 1552 hoita, ku armõdu suurõq türgü väeq piirassiq. Kandsi kaitsjit oll' kaptõn Dobó Istváni juhtmisõ all alla 2000, tuuhulgan naasõq ja latsõq, a sõski suudiq nääq vasta pandaq 80 000-mehelidsele türgü väele. Tuust piiramisõst tiiämi täpsembält teno poeedilõ ja lautomängjäle Tinódi Lantos Sebestyénile, kiä (u. 1510-1556) kiä pand' sääl juhtunu uma laulu sisse. Inämbüs ungarlaisi tiid tuud luku 1899 ilmunu Gárdonyi Géza kirotõt romaani "Egeri täheq" (ungari keelen "Egri csillagok") perrä. Tuu raamat kuulus Ungari koolin kohustuligu kirändüse hulka.

1596 tulliq türkläseq viil suurõmba väega ja pääle lühkest piiramist võtiq kandsi ärq. Sõs tull' 91 aastakka Osmannõ valitsõmist, mink joosul Eger oll' türgü valitsõmisütsüse vilajeti keskus. Kerikist tettiq mošeeq, kants ehitediq ümbre, ehitediq minarette ja avalikkõ tsukõluskotussit.

Eger 16. aastagasaa lõpon

Türkläisi aig Kesk-Ungarin naas' otsa saama pääle tuud, ku nääq Viini all lüvväq saivaq. Viini Habsburgiq, kiä valitsiq ülejäänüt Ungarit, vällä arvat Transilvaania, aivaq aopikku türkläseq maalt vällä. Pääle tuud ku Buda oll' 1686 tagasi võet piiras' krõstlaisi vägi Lorraine'i hertsogi Charles V juhtmisõl 1687 Egerit niikavva, ku türkläseq nälä peräst alla anniq.

Eger lei pia jälq häitsemä. Liina üle saiq võimo piiskopiq, mink peräst pall'oq säälseq protõstandiq lätsiq minemä. 1703-1711 peet vabahussõan Habsburgõ vasta toet' liin ungarlaisi juhti Rákóczi Ferencit saiq ungarlasõq lõpos sõski lüvväq. Pia pääle tuud oll' liinan katsk. Ku tuu läbi sai tull' liina pall'o vahtsit inemiisi nink teno tollõ kasvi 1725 ja 1750 vaihõl elänikke arv 6000 päält 10 000 pääle. Ehitediq pall'o vahtsit huunit barokistiilin, ildampa rokokoo ja neoklassitsistligun stiilin, noidõ hulgan vahtsõnõ katõdraal, pääpiiskopi palee, maavalitsusõ maja, lütseumihoonõq (kon prõlla om Eszterházy korgõkuul) ja mito kerkot.

19. aastagasada naas' pääle õnnõtult: 1800 häöt' palang puul liina ja kandsi lõunasaina kokkosadaminõ 1801 purust' mito maia. Egerist sai 1804 pääpiiskopi liin ja kerik valits' liina kimmä käega, kuigi liinakodaniguq olõq tahtnuq inämb vabahust. 1827 tekk' tuli jälq liinasüämen kurja ja neli aastakka ildampa tapp' koolõra 200 inemist.

Egeri inemiseq võtiq aktiivsõlt ossa 1848. a. revoluts'oonist. Kuigi revoluts'uun sai lüvväq, oll' perisorjusõ aig läbi saanuq ja 1854 saiq liinavõimoq pääpiiskopist sõltumatust. Kah'os läts' Miskolci ja Pesti vaihõlõ ehitet raudtii Egerist müüdä ja sinnäq vei õnnõ kõrvalharo Füzesabony.

Pääle I ilmasõta läts' majandusõ ülesehitämine aigopite, kuigi Gárdonyi "Egeri tähti" ilmuminõ muut' Egeri roitõlõjilõ meeleperätses kotusõs ja kandsin naati vanno asjo vällä kaibma. II ilmasõan sai liin kannahtaq, ku s'aksa väeq säält lätsiq nõvvokogo väeq tulliq. Õnnõs liina pall'o es pommitõdaq.

Tääpmädsel pääväl om Eger populaarnõ roidõlustsiht ilosa barokiaigsõ liinasüämega.

Midä kaiaq tasos[toimõndaq]

  • Egeri kants
  • Katõdraal. Ehitet 1831-37 Hildi Józsefi klassitsistligu projekti perrä.
Egeri katõdraal
  • Minarett, 17. aastagasada. Tuu om kõgõ põh'apoolitsõmb türgü minarett Õuruupan, üts kolmõst türgü minaretist, miä Ungarihe perrä ommaq jäänüq. Tä om 40 miitret korgõ ja sinnäq saa suvõl üles ronniq, et keskliina kaiaq.
  • Város a város alatt ("liin liina all") - keldride süstem katõdraali lähkon.
  • Szépasszonyvölgy ("Ilosa naasõ org") - org Egeri liina lõunõveeren, kon om kümnit veinikeldrit. Egan keldren müvväs umma veini ja sääl käü pall'o turistõ, esieränis suvõl.
  • Dobó plats - liina pääplats. Plats om uma nime saanuq väejuhi Dobó Istváni perrä, kiä juhtõ Egeri kuulsat kaitsmist 1552. a. türkläisi vasta. Timä avvos om platsi pääl mälehtüsmärk. Platsi veeren om barokistiilin frantsiskaani kerik, miä om ehitet aastagil 1758–1767 Prahast perit arkitekti Kilian Ignaz Dientzenhoferi projekti perrä ja kon ommaq Reindli Mártoni laemaaliq. Kerigu kõrval om raatusõhoonõq. Plats ja mitmõq tänäväq tuu ümbre ommaq mõtõld õnnõ jalakäüjile.
  • Lütseum (Eszterházy Károly korgõkooli päähoonõq). Tuu om Gerli Józsefi ja Fellner Jakabi Zopfi stiilin projekteerit hoonõq, miä ehitediq aastagil 1765-1785.
  • Türgü tsukõlusmaja.
  • Väikopraosti palee. Ehitet 1758. Tuu om liina kõgõ uhkõmb rokokoo stiilin hoonõq. Sääl om illos Krackeri tett fresko ("Vuurusõ võit pato üle"), viil tõisigi 18. aastagasaast perit saina- ja laemaalõ, nink piinüt sepätüüd.
  • Agria Park - kaubanduskeskus, miä tetti vallalõ 2008. a. urbõkuun.
  • Pääpiiskopi aid
  • Fazola väreht
  • Frantsiskaani kerik
  • Serbiä õigõuso kerik (Rác-templom). Tuu om ehitet aastagil 1784–1786 Zopfi stiilin. Sisekujondusõ ommaq rikkaq paigapäälitseq serbläseq telnüq kõgõ parõmbidõ Viini kunstnikkõ käest. Sääl om väega uhkõ pühäsesain.
  • Tsistertslaisi kerik
  • Pääpiiskopi palee