Akkadi kiil

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Akkadikeeline kiri.

Akkadi kiil (akkadi keelen lišānum akkadītum) om välläkoolnuq semiidi kiil, midä kõnõldi muistitsõn Mesopotaamian. Akkadi kiil om kõgõ vanõmb teedäqollõv semiidi kiil. Taad kirotõdi kiilkirän. Akkadi keelel ommaq ka tugõvaq sumõri keele mõoq, selle et nuuq kats kiilt ommaq tõõnõtõõsõlt väega pall'o lainanuq. Akkadi keele kõgõ lähkümb sugukiil om eblaiidi kiil, miä om ka vällä koolnuq.

Üleskirotusõq[toimõndaq]

Edimädseq akkadi keele üleskirotusõq ommavaq peri katõkümnest ütsändast aastagasaast inne miiq aoarvamist. Nuuq ommavaq löütüq sumõri tekstest, a mõni aastagasada ildambast aost ommaq löütüq joba tävveste akkadi keelen kirotõduq tekstiq.

Keeleoppus[toimõndaq]

Akkadi keelen oll' kolm käänüst (nimekäänus, umakäänus ja osakäänus), kolm arvo (ütsüs, kats'us ja mitmus) ja kats suku (miissugu ja naissugu).

Tõõsõndiq[toimõndaq]

Tõsõ tuhataastaga alostusõs oll' tekkünüq kats akkadi keele tõõsõndit. Ütte naist kõnõldi Assüüriän ja tõist Babüloonian. Kuigi naid nimitedäs akkadi keele murdis, olõ-õs naaq väegaq sarnadsõq ja mõnikõrd om naid ka katõs umaette keeles arvat.

Välläkuulminõ[toimõndaq]

Vällä kuuli akkadi kiil edimädsel aastagasaal inne miiq aoarvamist.