Aasia

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Aasia ilmaruumist kaiõn

Aasia om üts kuvvõst ilmajaost.

Aasiast hummogu poolõ jääs Tasalik suurmeri, lõuna poolõ India suurmeri, õdagu poolõ Õuruupa ja põh'a poolõ Põh'a-Iämeri.

Aasia suurus om 43 810 582 kruutkilomiitrit ja tuuga om tä ilmajakõ hulgan kõgõ suurõmb. Aasia võtt hindä ala 8,6% Maa pinnast.

Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Aasia maaq

Hindäperi riigiq:
Afganistan | Araabia Ütisemiraadiq | Armeeniä | Asõrbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Egüptüs | Filipiiniq | Gruusia | Hiina | Hummogu-Timor | Iisrael | India | Indoneesiä | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasastan | Katar | Kõrgõstan | Kuveit | Küprüs | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põh'a-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Taiwan | Türgü | Türkmenistan | Usbekistan | Vietnam | Vinnemaa

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Abhaasia | Adõgee Vabariik | Adžaaria | Altai | Aomen | Badahšan | Baškiiria | Burjaatia | Dagõstan | Hakassia | Hong-Kong | Inguššia | Kabardi-Balkaaria | Kalmõkkia | Karakalpakkia | Karatšai-Tšerkessiä | Mägi-Karabahh | Osseetiä | Palõstiina | Sahha | Tiibet | Tšetšeeniä | Tšuktšimaa | Tõvamaa